mõlemad passiivseks pooleks 24.03.04 / Seksuaalnõustaja

Külastaja küsib:

Olen 26 aastane naine, 5 aastat abielus, meil on 2,5 aastane laps.
Mees pole kunagi suure potentsiga silma paistnud - juba suhte alguses ütles ta mulle, et üle 2 vahekorra nädalas ta mulle pakkuda ei suuda. No mina õnneks olen selles vallas suht kohanemisvõimeline... ise pean täiuslikuks keskmiselt 3 vahekorda nädalas, kuid pole probleemi olla vahekorras mitu korda päevas (mitte siis küll iga päev) või kord kuus. Saan pea alati orgasmi.
Probleem on aga eelmängus. Mees ootab seda minult, mina temalt - tean, et see on tobe ja peaks koostöö olema, aga tõsi on, et tema "eelmäng" on nii koba, et pigem jahutab mu maha. Nii on siis kujunenud, et kui ma arvan, et peaks seksima (nii ongi, sest raske on erutuda), siis teeme mõned musid ja ma asun tema asjapulga kallale ja siis toimub misjonär. Olen aastate jooksul talle rääkinud mäningatest poosidest, mis mulle meeldivad, kuid tema jaoks on koera-asend rõve ja mõned muud nõuavad liiga palju akrobaatikat, nt küliliasendid. Talle meeldiks lihtsalt lebada selili või kõhuli. Ta on hea mees ja väga armas mulle, kuid ma ei oska teda rääkida mind erutama. Sellest polekski midagi, osakn väga hästi elada ka omaenda osavate käte toel, kuid olen aru saanud, et mehe arust peab seksuaalelu rahuldav olema, et paaril oleks mõtet kokku jääda. Õieti - tema arus pole ebatäiuslik suhe väärt hoidmist. Abielus olemine pole tema jaoks mingiks väärtuseks ise-enesest, ega ka lapse kasvatamine koos, sõbralikult.
Ühesõnaga - ta pole kirglik inimene, aga ta ootab minult enda suunas ikkagi erutumist ja kirge. Hiljuti ütlesin talle, et me peaksime natuke rohkem särtsu/elevust/romantikat sisse tooma enne seksi - muidu on nii, et teed sõbraliku pai - sa oled armas mulle, kepime natuke? jah, kullake, muidugi kepime! selline rõõmus ja sõbralik, aga innutu kokkulepe... Ta küsis, et mis sellel viga on - tema arust täiuslik!
Paraku on siin selline õnnetu nüanss, et mind ei eruta rõõmus, arglikult lebav mees. Olen teda kõrvu ja kaela suudlema püüdnud õpetada, kuid tulemus oli selline, et ma eelistan ise aktiivne olla. Samas ihkan nagu enamik, kirglikku, tugevat, teadlikku meest... Olen väsinud sellest, et olen pidanud talle tõestama, et ta on ihaldusväärne. Olen ta ära hellitanud, arvan. Tean, et olen tema jaoks atraktiivne. Minu väike rind on pigem boonus tema puhul, sest suure rinnaga naine hirmutaks teda...
Mina küll lahutust ei taha. Ta on kõige väärikan inimene, keda tean... ja ta on parim ja targim sõber mulle. Ise arvan, et olen isegi tubli olnud veidi teeseldes (kirge) ja tema enesehinnangut sellega tõstnud (unustasin öelda, et suhte alguses olid tal lausa potentsiprobleemid - vajus ära, kas enne sisseviimist või veidi hiljem, selle ajal). Siiski enam ei jaksa. Paar nädalat tagasi küsisin, kas me ei võiks rutiinse nädalavahetuse-seksi asemel seksida kasvõi palju harvem, aga tõelise kirega (mida ON ka olnud!)... Seksi-teema on väga hell talle, ja ta vastas nipsakalt, et ärme siis seksi enam!
Komplitseerivatest asjaoludest veel, et ta on nädala sees teises linnas tööl ja kodus vaid nädalavahetuseti - see sobib talle hästi, kuna vajab rahu ja vaikust. Talle meeldib kodus vedeleda, nii et väliüritustega on teda ka raske üles kütta ja kindlasti pole ta nõus kemmerguvahekorraks kusagil väljas, nii et ikka tuleb seksiks tulla koju tagasi, kus tuleb oodata lapse uinumiseni... Üldiselt tema arust õige suhe püsib iseenesest koos ja pingutamine teeb asja kunstlikuks.
Samas peab ta loomulikuks seksi igal nädalavahetusel, nö annab selleks märku, et mina siis edasi tegutseksin.
Kardan, et mu abielu laguneb, kui ma ei suuda mehele jätta muljet, et ta on voodis "tegija"... samas - ta ei eruta mind, nii et see on väsitav.
On mul veel midagi kahe silma vahele jäänud, või tuleb leppida himura naise mängimisega abielu päästmise nimel?

Arst vastas:

dr Lemme Haldre

Psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline seksuoloog

Erakliinik Elite

Tere
Teie kiri tekitas minus tunde, et selle kirjutaja puhul on tegemist emotsionaalse ja kirgliku inimesega. See on väga tore, sest palju on noori naisi, kes kurdavad orgasmi saamise raskuste üle ja keda kirglikumadki püüdlused ei suuda midagi tõeliselt tundma panna.
Leidsin Teie kirjast mitmeid vatukäivaid väiteid. Näiteks kirjutate, et tegemist on mehega, kelle jaoks "abielus olemine pole väärtuseks". Samas tuleb Teie jutust välja, et mees näeb Teis ihaldusväärset naist, ta ruttab alati nädalavahetusel pere juurde, seks kusagil suvalises nurgas (sain aru, et juhupartneriga?) poleks talle vastuvõetav... Arvan, et kirjeldatud mees hindab oma partnerit väga.
Saan aru, et Teie suhetes puuduvad tüüpilised seksiprobleemid, mis on ajendanud abi otsima Teisi paare. Samas on Teie mehel ilmselt varasema kasvatuse käigus (ranged põhimõtted lapsepõlvekodus?) kujunenud väärtushinnang, mis näeb seksis mõndagi inetut ja räpast, mis ei luba proovida kõike poose jne. Nende väärtushinnagute baasil on kujunenud suhtumine, normid ja piirangud iseendale, mis kokkuvõttes paarielu vaesemaks muudab.
Ilmselt on probleemile lahendusteed otsides ainult üks ja ainus toimimisviis s.t. sellest veelkord rääkimine. "Himura naise mängimine" toob endaga varem või hiljem kaasa bumerangi, kus kogu seksuaalsuhe Teile endale vastumeelseks muutub.
Kuna Teie varasemad rääkimispüüded pole vilja kandnud, siis soovitan abi otsida seksuaalnõustajalt ( tore oleks, kui saaksite osaleda nõustamisel koos). Ilmselt tuleks koos nõustamine aga kõne alla alles teises järgus. Teie abikaasa puhul sobiks ilmselt rohkem esialgu individuaalvestlus meesnõustajaga.
Soovitan abi saamiseks pöörduda Tallinna Seksuaaltervise Kliinikusse, kus abikaasa saaks vestelda seksuaalnõustajaga, kelle nimi on Meelis Sütt.
Tervitan ja soovin pealehakkamist Lemme Haldre

Kas see arutelu oli kasulik?