raske juhus 21.01.04 / Seksuaalnõustaja

Külastaja küsib:

Tere!

Probleem algas ca 6 kuud peale meie kohtumist. Seni oli olnud meil väga hea seksuaalelu, kuid siis äkki hakkas mu noormehe hüperaktiivsus hoopis ahistamisena tunduma. Algul ei saanudki nagu täpselt aru, et milles asi, et kas ma vahest lihtsalt ei taha või ei taha öösiti või kes teab, milles asi. Lõpuks läks asi juba nii kaugele, et see hakkas mu poissi häirima, ta oli juba imestunud ning segaduses. Et kas minu huvi tema vastu hakkab kaduma? aga seda ma küll ei tunne, kui mõtlen tema peale, siis on ta ikka minu jaoks ahvatlev.
Lõpuks arutlesime asja, oletasime, et kui nüüd mõneks ajaks ta mulle nii sageli lähenemise järgi jätab, et siis tuleb minul isu seksuaalsuse järele ise tagasi. Nii me siis ootame teist aastat...
Vahepeal on saanud temast minu abikaasa, sest et me armastame üksteist väga ning ta soovis mind naiseks hoolimata meie probleemist, millele me arvasime lahenduse leidvat. Tema kaisus tundub mulle olla imehea, mu armastus on kindel ning ei igatse kedagi teist, ometi niipea, kui mulle tundub, et tema silitustes on seksuaalne alatoon, tekib mul tõrge ning tema puudutus on lausa ebameeldiv. Ma erutun seksuaalselt vist korra kolme kuu jooksul ning kindlasti mitte ei saa ma orgasmi, ma ei teagi, kas olen seda kunagi tundnud.
Mind on kasvatatud konservatiivses perekonnas, kus seksist pole kunagi räägitud ning kogu see valdkond on vaikimisi olnud taunitav. Näiteks, minu mõistus ei võta vastu, et masturbatsioon võiks olla normaalne asi, kui ma sain teada, et mu kallim end minu kõrvalt ka veel ise rahuldab, siis olin shokis, sest et mulle on kujunenud arvamus, et see on üksikute meeste lahendus oma ihale. Aga et veel suhte juures, kus mees saab kolm-neli korda päevas orgasmi, on ta ikka veel rahuldamata...see oli minu jaoks pisut eneseuhkust solvav, põhiliselt aga masendav.
Naistele, kes orgasmi ei saa soovitatakse, et tegelege oma keha tundma õppimisega - mõte enesekatsumisest on nii ebameeldiv, et pigem ajaks südame pahaks kui aitaks midagi asjale kaasa. Ma ei kujuta ette, et hakkaks oma keha näppima, see ei tekita mulle mingit rahulolu, mu enda puudutus ei anna mulle mingit muud tunnet kui siis, kui ennast nuustikuga hõõrun või kreemitan.
Lisaks olen lugenud, et hüperseksuaalsus on teatud kõrvalekalle inimestel, kelle intellektuaalsus mingit enesemaandamist ei paku. Mulle on imelik mõelda seksimisest, mis läheks perverssusteni, isegi kui seda nimetada seksuaalelu huvitavamaks tegemiseks. Mind erutab ilus armastusele põhinev hellus, mitte vahekorra umbisikuline füüsiline olemus, vaid see lähedus ja ainukordsus, millesse kaks inimest (ja ainult kaks) seksimise ajal mattuvad.
Minu mees on püüdnud igati - rahulikus romantilises õhkkonnas pingeid maandava massazhi, küünalde, lillede, lõhnade, sõnade, vaikimise jne-ga. - ei teki erutust. Loomulikult pole ka iial mingi atribuutika, ebatavalisus vms mingit tulemust andnud - selliste vahendite korral pole lootust olnudki.
Kuna soovitused - rahulda ennast siis ise - mulle kuidagi ei sobi, siis millist nõu te oskaksite anda, et mus tekiks erutus? Aga ainult selliseid lahendusi pakutakse! Kas tõesti peaks siis vastu iseenda vabat tahét ise hakkama endale ebameeldivat tunnet tekitama?

Arst vastas:

dr Lemme Haldre

Psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline seksuoloog

Erakliinik Elite

Tere
Nimetate oma lapsest naiseks kasvamist konservatiivseks. Teie kirjas tundub olevat mitmeid tabusid, mis Teil paarisuhet ja seksi nautida ei lase.
Samas on loomulik, et kahe inimese seksuaalvajadus on erinev ning seetõttu ei peaks Te ennast millekski vägisi sundima.
Teie abikaasa poolt asendusena kasutatav masturbeerimine on täiesti loomulik. Selle keelamine või halvustamine toob varem või hiljem Teie koosellu ebakõlasid. Inimese seksuaalkäitumise uuringutest on selgunud, et masturbeerimiskogemus on enamikel inimestest ning esineb juba ka väga väikestel lastel. Midagi ebaloomulikku selles ei ole.
Võimalik, et Teie paarisuhtes on peale seksuaalsuse ka teisi erinevaid arusaamu ja väärtushinnanguid, mis vajaksid läbirääkimist ja mõtlemist. On loomulik, et inimesed pärinevad erinevatest kodudest ja kõiges ei saa olla ühtemoodi.
Soovitan Teile paaripsühhoteraapiat selleks, et mõlemad saaksid ennast paremini tunda.
Paariteraapiaga tegelevad mitmed psühholoogilise nõustamise keskused ja erafirmad Tartus,Tallinnas, Viljandis ja Pärnus (ilmselt mujalgi).
Tervitades Lemme Haldre

Kas see arutelu oli kasulik?