mure ema pärast 08.08.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!
nagu ma ennist mainisin, teeb mulle muret ema.Ema töötab üsna kõrgel kohal. Eile ma sain teada, et seal, kus mu ema töötab, jääb järgmisest aastast üks koht vähemaks. See isik, kes ära koondatakse, võib olla mu ema, kuid see võib ka keegi teine olla. Ma olen selle pärast nii mures. Minu ema töötas kunagi juristina ühel vähetasuval kohal( tol ajal eriti raha polnud meil). Siis otsustas end täiendada ning sooritas vastava eksami. Ta sai endale uue ametikoha. Kõik oli tore ja õnnelik kuni siiani. Kui mu ema lahti lastakse, siis ta peab uue töökoha endale otsima. Kuna me elame saare peal, siis ta peab kindlsti mandrile minema, sest siin ta vaevalt midagi saab. Tegelikult on mu ema kogu aeg seda teadnud, kuid ta ei arvanud, et see ametlikult kinnitatakse. See pärast täiendab ta end ülikoolis ja loodab magistrikraadi saada, kui õnnelikult läheb, siis on nagu 1 lisapunkt juures. Pealegi on temal töö juures kõige vähem staaži ( kõige vähem töötanud)
Mu noorem vend õpib praegu ülikoolis tasulisel kohal. Seda me saame lubada sellepärast, et emal selline töö koht on. Aga ma ei tea, mis siis saab, kui ta koondatakse? Kust siis raha saab? Kuidas mina ülikooli saan? Isa käib ka tööl, aga tema ei teeni nii palju. Ma muretsen tohutult selle pärast. Emale ma sellest ei räägi, sest ma ei taha tema tuju kurvaks teha. Ma saan ka aru, et see on tema mure, kuid mina muretsen ikkagi.
Ma kardan ka seda, et mis siis saab, kui ema üldse pärast enam tööd ei saa.
Samas kardan seda ka, et kui ta saab kuskil mujal tööd, siis ta läheb ära ja unustab meid. Kuna järgmise aastani on ootamine väga pikk, siis ma olen veel rohkem närvis. Võib olla ma kujutlen tulevikku väga mustades toonides ning asi ei pruugi nii hulluks üldse minna, kuid me ei saa seda ka enne esimest jaanuarit teada. Ma olen väga mures, sest ma tean, kui raske on tänapäeval head töökohta saada ( isegi kõrgharidusega), seda ma ei tea, kas vanus ka rolli mängib, minu ema on kuskil 55. Ma tahaks ainult oma hingerahu tagasi....Ma ei saa aru, miks elu nii ebaõiglane on :((( Minu ema on küll ära teeninud selle killukese õnne ....

Aime ( 16.a)