paanikahäire? 08.09.08 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere,
Küsin Teie arvamust järgmiste sümptomite kohta, mis viimasel ajal on kippunud mu igapäevaelu segama. Sooviksin teada, kas tegu või olla paanikahäirega või lihtsalt ärevusega, kui tõsine on olukord ja kas peaksin pöörduma psühholoogi või psühhiaatri poole või saaksin kuidagi selle leevendamisega ise hakkama.
Nimelt algasid kummalised "hood" juba umbes aastat tagasi. 1,5 aastat tagasi otsustasin esimese ja ainsa abordi kasuks. Ma ei mäleta, et oleksin oma kurbust eriti kellelegi välja näidanud või pihtinud ja uskusin isegi, et olen suutnud oma otsusega leppida ning oma eluga edasi minna.
Umbes poole aasta pärast, umbes menstruatsiooni paiku-igal kuul, muutusin emotsionaalselt väga nõrgaks- kui varem olin suutnud kriitikat taluda hästi, siis nüüd viis see mu endast välja, otsisin poiss-sõbra lähedust rohkem ja tundsin, et igasugune ootamatus võib mu rivist välja lüüa. Põhjendasin seda hormonaalse taseme muutusega. See igakuine nõrkus kestis umbes pool aastat kui ühel hetkel oli mõnda aega jälle kõik korras.
Siis aga oli mul kaks korda täiesti ootamatud hood, mil ma nutsin ohjeldamatult, suutmata enese üle uuesti kontrolli saavutada. Need kestsid hinnanguliselt mõnemad u 45 minutit. Vallandajateks täiesti suvalised (minu jaoks pea tähtsusetud) asjad- ühel korral poiss-sõbra keeldumine minuga sõbranna sünnipäevale tulemast ning teisel korral temaga planeeritud õhtusöögi nurjumine auto tehnilise rikke tõttu.
Mind hirmutas, et ma nii väikestele asjadele nii tormiliselt reageerisin. Meenub, et olen hirmu igasuguste asjade vastu tundnud juba lapseeast peale, kuid kunagi pole see olnud nii halvav.
Kuid viimasel ajal, kui olen pidanud silmitsi seisma asjadega, mis mul tõeliselt olulised on, on asi täiesti hulluks läinud. Samuti olen tundnud halvavat hirmu täiesti suvalisel hetkel ja ilmse põhjuseta (see tähendab, et ma ei mäleta pärast, millest ma mõtlesin, mis oleks võinud mind ärritada), näiteks ärgates ja duši all, enese kogumiseks läheb 2-10 minutit
Aga nn viimane piisk karikasse on ka see, mis ärgitas mind Teie nõu küsima. Nimelt soovitab mu ema mind oma isaga (kes lahkus kui ma olin 4-aastane ja kellega olen sellest ajast peale rääkinud paar korda) suhtlema kuna oleks vaja, et ta mu ülikooliõpinguid finantseeriks (olen 20-aastane 2.kursuse tudeng). Sellele mõtlemine, et ma peaks talle helistama (kuna mu ema ise vist ei julge) ajas mu aga nii endast välja, et nutsin ja värisesin mitu tundi, võiks lausa öelda, et kaotasin täielikult enesevalitsuse ja kartsin sealsamas hulluks minna. Kehaline reaktsioon oli hirmus- peale värisemise tundsin, et ei saa hingata, nahk läks punaselaiguliseks. Kuna olin parajasti tööl, siis hirmutasin sellega ka kolleegi ära, õnneks oli tema ainus, kes seda nägi.
Peale seda hirmsat kogemust otsustasin absoluutselt vältida oma isa ja ema ning mõtteid, mis võiksid sellist reaktsiooni taas esile kutsuda, sest juba pisemgi mõte sel teemal toob sekundiga pisarad silma.
Leian, et on viimane hetk abi otsida enne kui hakkan oma pereprobleeme rohkem puudutama. Kuid ei tea, kuhu ja kuidas pöörduda ning kui tõsiseks asi võib kujuneda.
Palun Teie hinnangut.
Ette tänades.

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Soovitan minna naistearsti juurde ja arutada temaga oma olukorda. Kui Te kasutate rasestumisvastaseid vahendeid, siis uurige täpsemalt nende mõju. Paljud naised on enne menstruatsiooni algust (umbes nädal) emotsionaalselt labiilsed, kergesti ärrituvad.
Teie puhul mõtlen sellele, et ootused teiste inimeste käitumise ja nende tegeliku käitumise erinevuse puhul tekkivad Teil "ootamatud hood". Raske on muuta teiste inimeste käitumist, kuid on võimalik muuta oma hoiakut nende käitumise suhtes.
Soovitan õppida selgeks mõni lõõgastumise võte, harjutada seda iga päev. Mõelge sellele, kui tubli Te olete! Taastage oma enesekindlus! Paluge ema, et tema kontakteeruks isaga ja öelge talle, et ei soovi rahast isaga kõneleda.
Leidke endale psühholoog, kellega koostöös saate kindlasti kiiremini selgust ja abi oma probleemile.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi