elutahe? 28.08.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Ma TÕESTI ei taha elada, aga ei lõpeta oma elu laste pärast, püüan olla neile nii hea ema, kui suudan. Kardan, et nad tunnetavad mu elutahte nõrkust, kuigi püüan... Loomulikult on paremaid ja ja halvemaid aegu, nagu kõigil ja kõiges. Aga ikka ja jälle olen samas punktis tagasi, nagu orav rattas: "ei taha, aga pean".

Lapsed on juba suured 15 ja 18, ise olen 38. Ma tean, et aidata on mind võimatu, kui ma seda ise ei suuda/ei oska teha. Aga pidin kirjutama! Kaua ma ennast veel "edasi vean" ei tea.



Kõike head!

Anne

Arst vastas:

dr Elen Kihl

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS Tartu ja Pärnu osakonnad

Lugupeetud Anne!

Enesetapumõtted ei teki tavaliselt tühjale kohale. Usun, et Te olete üle elanud raskeid hingelisi kriise. See mõte, et mind on võimatu aidata, et pea tavaliselt paika. Emotsionaalseld üleelamisi on võimalik leevendada. Selleks on olemas erinevad ravimid ja psühhoteraapia. Loomulikult ei saa ükski arst ega psühholoog lahendada kõiki Teie eluprobleeme, kuid pöördudes spetsialisti juurde võite Te saada asjadele hoopis teise vaatenurga. Samuti, nagu mainisin eelpool, on tänapäeval üsna tõhusaid ravimeid, mis toovad inimese kriisist välja. Ja nagu Teie kirjast võib aimata, halvemaks enam minna ei saa. Nii et pöördudes psühhiaatri või psühholoogi poole ei ole Teil kaotada midagi, ainult võita.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

lootusetus

Olen üliõpilane ja kunagi käendasin teist üliõpilast, kes nüüdseks on ära kadunud. Otsustasin, et minu kohus ja vastutus on käenduse eest tasuda, kuna ma kirjutasin ju lepingule alla. Maksin poole(7000 ...

Vastas dr Elen Kihl

Olete sattunud üsna täbarasse olukorda. Kirjelduse järgi ei häiri Teid mitte niivõrd raha maksmise fakt, kuivõrd usu kaotamine nedesse väärtustesse, mida vanemad on Teile õpetanud. Olete aus ja õilsate ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi