suhe 09.03.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

tere! olen 19aastane neiu ja mul on mure oma partneriga või kuidas ma teda nüüd nimetama peaksingi... lugu siis selline... tutvusime noormehega umbes 4 kuud tagasi, sealt alates hakkas suhe väga kiiresti arenema. teisel kohtumisel juba suudlesime ja juba varsti viis asi voodisse, paraku vahekorrani ei jõudnud. tundus, et oli midagi suhtetaolist ja meil oli koos hea olla (vähemalt minul oli ja tema väitis sama). siis äkki tuli tema minu juurde jutuga, et me peame oma sellised suhted lõpetama, sest tema pole selleks valmis. no minu jaoks oli see suureks šokiks, sest see oli nagu välk selgest taevast ju. ja minu meelest ei andnud ta mingeid loogilisi ja põhjendatud vastuseid ka. väitis vaid, et ta pole lihtsalt valmis ( noormees ise 22aastane), aga asi ei pidavat olema sarvede maha jooksmises vms. no ühesõnaga, leidis igasuguseid põhjuseid. no eks ma siis püüdsin sellega leppida ja nutsin mõnda aega silmi peast... siis me ei suhelnud u. paar nädalat, kuid edaspidi hakkasid me suhted soojenema jällegi. kuid me jutt jäi umbes sinnamaale, et me suhe jääb vaid seksi piiridesse, mis mulle tundub, et on küll tunnetetasandil kaugemale arenenud. (ja muuseas, seksini pole me siiani jõudnud, kuna meil see asi ei tundu klappivat... kas see võib me suhet ka ohustada?kas ta võib ära tüdineda proovimast?) kuid ma lihtsalt ei julge enam temaga sel teemal rääkida, kartes, et äkki ta mõistab mind valesti või lihtsalt ei taha sellest rääkida ja ma rikuks meie praegusegi suhte ära. muidu kõigest muust on temaga nii lihtne rääkida ja hea koos olla. ta on nii õrn ja hea minuga kogu aeg... on öelnud,et igatseb mu järele ja et tal on väga hea meel mind näha. pidevalt räägib, et tahaks mind juba näha ja mind puudutada jne... nüüd meil siis selline olukord, et me võime kohtuda tihti ülepäeva või nii ja siis samas üldse mitte rääkidagi mingi nädalaega. kuid siis kui jälle räägime,saame kokku ja tundub,et on suur tõmme. naistepäevaks tõi lilligi mulle ja nimetas mind ''kallis'', mis muidu harv juhus. oleme rääkinud ka teatrisse minekust näiteks... no, meil tundub olevat hea. kuid... mida sellisest suhtest arvata? on see üldse mingi suhe? kuidas saaksin ma ilma tema käest otse küsimata mis ta sellest asjast üldse arvab ja mis tunded tal on, kui on? võib see noormees üldse ainult seksi peal väljas olla? palun aidake mul sellest meestemaailmast sotti saada! ette tänades...