Ärevushäire? 26.07.20 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Mu lapsel oli terviseprobleem, mis ei ole iseenesest raske, küll aga harvaesinev. Sellest tulenesid diagnoosimisraskused - õige diagnoos tuli ja läks, tuli ja läks. Päris mitmeid aastaid läks diagnoosi kinnitamiseni, sealt edasi veel üle aasta selleni, et probleem enam-vähem korda saaks. Ilma diagnoosi/ravi/õige lähenemiseta on see tervisehäda nagu nö ameerika mäed - paremale ajale järgneb üsna halb ja siis uuesti parem jne. Kunagi ma lugesin, et arsti vea puhul tahab patsient seletust, vabandust ja mingit lootust sellele, et see viga ei kordu. Mina ei saanud neist ühtegi. Pigem suhtumise, et no on ikka tüütu mamma. Kes siis tegi nägusid, kes suunas esimesel võimalusel järgmisele arstile edasi jne. Kuna meditsiiniline pool läks kehvasti, olid ka kooliga suhted keerulised. Ühesõnaga - kogu vastutus oli minul. Ainus toetav hing oli ühe haigla hingehoidja. Õige diagnoosini viis ka see, et ma ühel hetkel tundsin, et ma enam ei suuda. Igal pool oli keegi, kelle meelest ma midagi valesti tegin.
Nüüd on olukord selline, et lapsega on asi enam-vähem korras, aga minuga mitte. Piisab üsna väikesest nö käivitajast, et hing oleks kinni, süda paha, uni kadunud jms ärevushäire tunnused. Kui mõni arst mind mingil ajahetkel aitama peaks (isegi kui tegu on nt hoopis mu enda terviseküsimusega), on mul tunne, et ma peaksin pidevalt end õigustama või vabandama (isegi kui tegu on täiesti arvestatavalt tasulise vastuvõtuga), mis näeb ilmselt üsna veider välja nende meelest, kes eelnevat tausta ei tea. Ma väldin eksinud arstiga seotud kohti ja olukordi. Ainus viis, kuidas ma ärevust saan maha suruda, on endale sisendamine, et kõik see, mis minus paraja paanika põhjustab, ei ole tegelikult reaalne oht. Nt et ma võin x kohta täiesti vabalt rohkem mitte minna.
Mulle tundub, et ma vist peaksin lõpuks enda peale ka mõtlema ja midagi ette võtma, aga ei oska kusagilt peale hakata.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Olete hingeline, suure empaatiavõimega, lähedasi aitav ja ilmamuresid enda sülle võttev ja tulemus - liigsuurest headusest on endal mured, pinged, ärevus ja sellega seonduv.
Olukora parandamiseks mitmed rajad:
a) enda kehalistest ja vaimsetest pingetest vabanemine - harjutustega tegelemine, enda tugevadamine, keha tugevdamine, psüühika rahustamine, piisav pingutuse-lõõgastuse (puhkus-uni) vahekord; vt minu varasmaid soovitusi;
b) psühhomotoorsed harjutused - mõttes-kujutlustes külastada heatujuliselt neid piirkondi, mis on lihtminevikus häireid-stressi tekitanud. Enesekindlalt ja sisendustega, et iga selline kujutlus-jalutuskäik karastab minu psüühikat, olen täiesti rahulik ja iga korraga ikka enam ja enam. (sportlased teevad mõttes vajalikke tehnikavõtteid, näitlejad rolli-harjutusi jne. Maletaja mõtleb käike ette, Napoleon võttis eelseisva lahingu mõttes läbi;
c) töö-probleeme võtta näitemänguliselt, rõõmsameelselt, sportlikult - said teised hakkama, saan ka mina;
d) lähedastele head soovida, vajadusel aidata.
e) ravi-teed - neelamine rahustab, soe jook rahustab rohkem, ravimtaimeke seal aitab veelgi enam.
Minu Palve esimene samm aitab (vt varasemad), kehaliselt, psüühiliselt, hingeliselt, vaimselt. Teen seda aastakümneid ja aitab, oled teistele soovitanud ja tegijatel olukord paraneb.
Tore, et mõtlete nüüd ka enda peale ja hakkate endaga tegelema.
Head ja rõõmsameelset harjutamist.
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
9.aastane kardab magama jääda, ärevus.
9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...
Vastas dr Jüri Ennet
Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...
Abordijärgne trauma
Ma tunnen ennast nagu mõrvar , kes oma lapse ära tappis . Aasta ja paar kuud tagasi jäin ma tooaegsest elukaaslasest rasedaks ning ta käis peale ja iga päev rääkis ja surus et ma pean aborti tegema . Ja ...
Vastas dr Jüri Ennet
Esiteks - naistearst, temapoolne seisundi hinnang-soovitused.
Teiseks - perearsti poolt analüüsid-
hinnang-soovitused.
Psühhiaatriakliiniku Dispanseriarsti vastuvõtt - kui tekib tühik ...
Mirtasapiini võtmise lõpetamine
Tere! Hakkasin umbes aasta tagasi tarvitama Mirtasapiin 15 mg: MIRTASTAD. Sooviksin teada, kuidas oleks õige rohtude võtmine lõpetada, kas lõpetada päeva pealt nende tarbimine või kuidagi muud moodi? Samuti ...
Vastas dr Jüri Ennet
Nädal ja ülepäeva 15 mg, siis kaks nädalat üle kahe päeva. Kehaline aktiivsus, kõrvaltoimeid AD (mirtazapin) ei ole. Lõõgastusharjutused.
Jüri O.-M. Ennet
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile
Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: