Kas viitab ebastabiilsusele? 15.05.17 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega olema. Nimelt mees on väga närviline, kiusliku käitumismaneeriga. Ta süüdistab mind emana ilma põhjuseta ja järjepidevalt kõiges, mis pähe tuleb. Olukord läinud nii hulluks, et ta andnud mind kohtusse, ta on valetanud oma advokaadile ja kohtuhagis minu vastu terve rida igasuguseid süüdistusi, mis lausvaled. Ka lastekaitse juba teab, et mees valetab. Taotleb ainuhooldusõigust. Kuid lastekaitsele ütleb, et ei soovi tegelikult last ära võtta. Ja kui lastekaitse küsib, miks ta esitab konkreetseid tõsiseid valesüüdistusi, siis vastab, et tema seda hagiavaldust ei kirjutanud, advokaat kirjutas. Kuid järjepidevalt süüdistab edasi, nii kui vähegi põhjust leiab selleks. Ta kehahoiak on närviline. Tean, et tal probleemid ka südamega, et vahel kui ta närvi läinud, siis sellele järgnenud paarikümne minutiline valu südames, nii et kogu keha valust krampis. Ma olen tõesti ise rahumeelne ja ma pole ausalt andnud ühtegi põhjust talle selliseks käitumiseks. Ta on ähvardanud ka kallale tulla. Minu peale karjunud täiest kõrist kordi. Ta on 24. Ka kinni istunud 3a, vb see ka loeb midagi, et nii käitub. Ta näiteks süüdistab mind, et ma keelan talle last kategooriliselt, ma olevat psühhiaatriakliinikus arvel, mul puuduvat sissetulek, mu tervislik seisund olevat ohtlik lapsele. Kõik süüdistused väga valed. Ka lastekaitse teab seda, et nii on. Ma pole kunagi isegi käinud psühhiaatri juures ja kohtul paluti teha ka päring sellest kliinikust minu kohta. Ta ise on palganud endale advokaadi veel sellisteks jamadeks. Ma ei suuda mõista kuidagi seda. Kas mul on põhjust arvata, et ta ongi ebastabiilne ja ei anna endale aru, mida ta teeb? See tekitab mulle emana stressi ja segab igapäevaelu. Laps, tema juurest tulles on närviline, ei maga hästi jne. Samas kui muidu laps rahulikuim üldse.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid tülitada (kui kohus ei ole muud otsustanud).
Olge koostööaldis koos oma lähedastega (kui nad olemas ja abivalmis) - mitu pead ja mõtet ikkagi mitu.
Käige lastepsühhiaatri vastuvõtul ja kuulake nende soovitusi. Küsige neil abi.
Olge nõudmistes järjekindel.
Kui ta alko- või narkoainete kuritarvitaja, siis sealt positiivseid muutusi - sellise käitumise korral - suurt oodata ei ole.
Kannatlikkust soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus

Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...

Loe edasi

Depersonalisatsioon , depressioon

Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.

Loe edasi

9.aastane kardab magama jääda, ärevus.

9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...

Loe edasi

Abordijärgne trauma

Ma tunnen ennast nagu mõrvar , kes oma lapse ära tappis . Aasta ja paar kuud tagasi jäin ma tooaegsest elukaaslasest rasedaks ning ta käis peale ja iga päev rääkis ja surus et ma pean aborti tegema . Ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiteks - naistearst, temapoolne seisundi hinnang-soovitused.
Teiseks - perearsti poolt analüüsid-
hinnang-soovitused.
Psühhiaatriakliiniku Dispanseriarsti vastuvõtt - kui tekib tühik ...

Loe edasi

Mirtasapiini võtmise lõpetamine

Tere! Hakkasin umbes aasta tagasi tarvitama Mirtasapiin 15 mg: MIRTASTAD. Sooviksin teada, kuidas oleks õige rohtude võtmine lõpetada, kas lõpetada päeva pealt nende tarbimine või kuidagi muud moodi? Samuti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nädal ja ülepäeva 15 mg, siis kaks nädalat üle kahe päeva. Kehaline aktiivsus, kõrvaltoimeid AD (mirtazapin) ei ole. Lõõgastusharjutused.

Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi

votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras

ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.

Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...

Loe edasi

Uni

Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...

Loe edasi

Hingamise peatumine/kadumine

Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: