Mul on üks mure 13.09.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Ma olen üks noor naine 28 aastat vana kes oli olnud abielus ühe Norra kodanikust ning saanud temaga lapse ehk siis selle psühootilise mehega st et tal on need psühopaadi jooned väga selgelt välja paistvad ja teadagi et sellised inimesed ravi ei lähe niiet olen loobunud ja läksin ta juurest ise ära ehk siis palusin lahutust! Enne Norra tulekut pole iial kuulnud sôna "psühhopaat" aga ta manipuleeris mind n. hoidis kogu aeg kontrolli all selle abil et olin vôôras riigis üksi n. ei osanud keelt ning ei teadnud suurt midagi seadustest jne..Ühe sônaga suutis ta mu enesekindluse ja eneseusu nullini viia ning kasutas mu süütunnet n. südametunnistust niiet lahkudes tema juurest olin see kes ei teadnud mida tahan ja kes olen ühe sônaga pidin alustama täiesti nullist aga tänu abile mida Norras sain olen nüüd jalul seismas ja sellest lahutusest on juba 3a. möödas ja siiani on ikka probleeme sest selliste inimestega on ju vôimatu teha koostööd, neilt puudub ju mingi enesekriitika ja antipaatia ehk siis nad ei näe oma vigu ja ei oska end teiste olukorda panna ja naudivad kui teine kannatab! Aga jah ônneks olin ma sellest suletud ringist välja saanud ja olen siis tänapäeval üksikhooldaja ema oma tütrele kes vôitleb lapseisaga kohtus juba aastaid ühe ja sama asja pärast.
Kuna olen ise Eestis sündinud ehk siis eestlane olen kogu aeg soovinud pöörduda Eestisse tagasi kuigi lapseisa on rikunud kôik mu suhted emaga ja nagu teadagi siis seda tüüpi inimesed on suurepärased oskajad rikkuda suhteid ümberringi. Aga eks olen sellega juba leppinud et olen oma emaga suhtlemise jätnud sinnapaika sest ei suutnud taluda et ta oli mulle selja keeranud ning lapseisa partiid vôtnud aga selline on elu juba ja eks see kasvatab kah kui pead nii palju asju läbi elama kui raske see kah poleks!
Aga nüüd siis selle probleemi juurde nimelt mina olen kohanud üht eesti noormeest sellelt tuntud eesti netiportaali pealt kus kôik eestlased kes välismaal saavad omastega kontakti hoida. See noormees on nimelt lapseisa ja tema naine ehk siis lapseema pidi olema enam vähem koopia lapseisast ehk siis ei mingit süütunnet ja kes muudkui mônitab ja ärritab seda meest elades tema juures ja kasutades nende ühist last trumbina et ta sealt elada saaks! See noormees on väga leebe ja pehme iseloomuga ehk siis me olime teineteist leidnud just seepärast et oleme väga sarnased, andestame alati kôike oma elukaaslasele, kannatame välja kôik nende tujuhood, tekitame endas süümepiinu jne ja eks sel noormehel on enesekindlus nullis täiesti peale seda kontrollimist ja manipuleerimist naise poolt. Me pole teineteist veel reaalses elus kohanud aga tunded meie vahel on kasvanud ja see noormees soovib mind oma ellu aga ta elab siiani selle lapseemaga sama katuse all ja loodab ning ootab et see naine sealt lahkuks nüüd kevadel sest tal pidavat siis ôpingud läbi saama ja rohkem ta seda edasi lükata ei saa ütleb see noormees aga ma tean ja usun et sellised psühootilised inimesed( ma muidugi ei saa öelda sada protsenti et see nii on nagu see noormees ütleb aga ma ei usu et inimene on vôimeline selliseid asju lihtsalt peast välja môelda pealegi on see story ikka nö koopia mu kooselust mida ma rohkem kui aasta ei suutnud välja kannatada aga see noormees on elanud selle lapseemaga ikka 5a. juba ja nüüd ta naiivselt loodab ja ootab et ta sealt ära tuleks??!! Aga ega see ole ju vôimalik et ta seda teeks kuna ta oli tema asju pakkinud kokku ennegi kolm korda ja ta sealt ikka ei lahkunud ja veel selle eduga kah et on sinna sisse kirjutatud ning ma tean täpselt et ta pigem ei anna tal ônnelikuks saada ning ei suuda iial ennast kaotajana tunda ehk siis nad ei oska ju kaotada ja oma nö ohvrist loobuda kah iial sest sellega nad ju elavad! Ma olen talle soovitanud minna psühholoogi juurde ja seda kah et ta ise sealt ära tuleks parem sest seda ei juhtu et see naine sealt ära läheb sest see noormees on ju ikkagi tema "ohver" nagu mina seda näen! tema mônitab teda kogu aeg süüdistab kogu aeg, hingab selga kui ta mulle nt kirjutab messengeris jne ehk siis ei anna talle rahu ja tema ta elu pôrguks aga see noormees on nii heatahtlik ja lootust ei kaota et ta siiski sealt ära tuleb!! Ja siis on see nii et see noormees sooviks meeletult muga tulevikku ja elu jagada siis kui ta on need pereelu asjad korda saanud aga mina küll ei usu et see naine sealt ära tuleks kui ta isegi nina ees kohvritega tagasi tuli siiski! Ja nagu öeldud siis ma ei suuda kah seda taluda sest ma tean et see noormees on meeletult musse armunud ja soovib mind väga oma ellu ilma et ta siiski annaks endale aru sellest et see naine kes tema kôrval vôib veelgi hullemaks muutuda eriti veel kuuldes et tema on teisse armunud sest ma tean mismoodi sellised " antisotsiaalsed" inimesed môtlevad ja nad on meeletud kättemaksjad ja iial ei soovi oma ohvrit lahti lasta nö. Asi on kah selles et see noormees teab kôike seda et naine kasutab teda ära ja et ta tahab vaid tema raha ning ei anna tal elurahu aga siiski ega ta saa ju oma lapse ema niisama sealt välja kolitada! Ma saan aru temast aga samas ma ei suuda kuulata seda kui tema rääkib kuidas see naine teda endiselt seal kontroleerib, mängib haiget jne! Ja ma ei tea kuidas ma suudaks teda veenda et see lapseema sealt kunagi ära lähe!? Ma olen nii meeleheitel sest olen ise lôpuks leidnud inimese kellega tahaks oma elu jagada ehk siis temaga aga tema on nii kannatamatu ning sooviks muga kohtuda aga ma ei soovi seda teha enne kui ta on ikka täiesti vaba nö ja samas ma ei môista miks ta siis midagi ette ei vôta kuigi üks pôhjus vôib olla see ebakindlus ja endas kahtlemine ning skeptilisus uue suhe suhtes peale nii pikka kooselu ühe sellise domineeriva inimese kôrval sest ta on liiga hea ja andestaja inimene kes on kôiki selle naise hoosid talunud ikka liiga kaua ja kes oleks pidanud jooksu panna juba ammu! Ma loodan et saaksite mulle nôu anda mida tegema peaksin? Sest ma nii sooviks midagi teha et ta teeks selle lahkumise sealt kiiremini ja mismoodi ma talle seda sisestaks et nö "psühhootilised" inimesed ei jätta selle kelle nad leidsid iial rahule sest ma tean et ta kuulab mind väga palju siiski ja mu motiveerimine ning toetus aitab teda meeletult aga siiski kevadeni oodata, kas see oleks ôige eriti veel teades et seda raudselt ei juhtu?
Ette tänades

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Probleemid on Teil keerulised, aga elutarkust saate neist küllaga. Mõned asjad tuleb läbi "seedida" hingeliselt (südamega) ja osa asju mõistusega e ratsionalselt. Südame asjadesse teised suurt sekkuda ei saa. Aga võib-olla veidi-veidi saab Teie Ema - tema ju tunneb Teid lapsepõlvest alates. Ja nüüd need ratsionaalsed valdkonnad:
1) Me pole teineteist veel reaalses elus kohanud aga tunded meie vahel on kasvanud.
See praegune hingesoojus on ju virtuaalne e unistuslik. Mõtteline tunne ja tegelik hingeklapp selguvad vaid koos olles, reaalses koos-olemises. Siit siis esimene mõte - las Kallim "hobesel valgel" kiirtraavis Teie juurde ratsutab! Kui ei ratsuta, siis on see virtuaal-hobune.
2) See noormees sooviks meeletult muga tulevikku ja elu jagada siis kui ta on need pereelu asjad korda saanud aga mina küll ei usu et see naine sealt ära tuleks kui ta isegi nina ees kohvritega tagasi tuli siiski!
Ega usk ei peta! - arvan.
Kasvatage rõõmsal meelel oma Last, otsige reaalseid suhteid-suhtlemisi ja korrigeerige vahekorrad Emaga - tema kindlasti soovib Teile head ja väga head.
Ja kohtus seiske oma Lapse huvide eest. Norra "psühhopaadile" kättemaks ei ole eesmärk.
Meil Eestimaal on nüüd uus President, algas sügis ja Eestirahvas ihkab ikkagi üksmeelt. Üksmeelt ei saa vormida üks või siis teine pool eraldi, see on koostöö. Koostöö ka eraelus, ka kaunil Norramaal.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?