õhupuudus 22.06.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

TERE!

Olen 19.a. neiu, ei suitseta ja spordiga tegelen harva (alkoholi ei tarbi). Umbes kuu aega on mul olnud hingamisraskused...ei saa piisavalt hapnikku ja 3 korda on hing kinni jäänud. selle tõttu tekib mul hirm ja ei saa korralikult süüa(olen mitu kilo alla võtnud), kardan neelamist. Vereproov näitas et kõik on korras. Käisin ka pulmonoloogi juures ja sealt sain ka teada, et kõik on korras (isegi veidi üle normi). Olen ka allergik(~4eluaastast), kuid astmat arstid ei kahtlustanud. Ärritun kergesti ja hakkan ka kergesti nutma. Hetkel võtan 2x päevas xanaxit, ning hingamine on veidi kergemaks läinud, kuid hing on ikkagi kinni jäänud(lämbumistunne). kardan ka üksi olemist ning on tunne, nagu iga hingetõmme jääb viimaseks. Ema arvas et tegu on psühholoogiliste probleemidega, kuid ma ei tea mida ette võtta või mis arsti juurde minna, kui kõik nad ütlevad, et mu tervis on tipp-topp.

ette tänades,
kris

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kallis Kris!
vt. eelmisi vastuseid (27 a. noormehe küsimus jt).
Rahulik jalutuskäik tugevdab hingamist ja rahustab. Laulmine rahustab ja harjutab pikka väljahingamist. Ümisemine on v. hea.
Emal on õigus, et arst saab aidata.
Psühhiaater aitab.
Ise tuleb end aidata, tugevtada, karastada eelsoovitatud harjutuste kaudu.
Sportlik eluviis olgu elu normiks, stiiliks. Väikesed ebaõnnestumised (kaebused) on rõõmuks, sest nüüd tean, et midagi on vaja uutmoodi või teisi teha. Sportlane ju vigadest õpib, rõõmuga neid vigu muudab, treenib end vigu vähem kordama.
Mona-Kris naeratus ja elu naerab vastu.
Kõike head soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?