Miks ma vihkan ennast? 24.07.14 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Pärast esimese lapse sündi 5a tagasi oli mul sünnitusjärgne depressioon. Perearst suunas mind pidevalt, et mine sinna ja sinna ja saad abi, aga ma ei tunnistanud seda probleemiks endale.
Aasta pärast seda suri mu 15-aastane õde enesetappu ja ma sattusin täiesti sügavasse depressiooni. Mul oli elust lihstamalt öeldes pohhui. Ei pesnud end mitu nädalat, samuti ei söönud. Mina kogu aeg teismelisena rääkisin, et tapan end ära seepärast tunnen osati süüd. Matustel peitsin end autoparklas keset metsa, sest ma olin kindel, et arstid olid mu õega midagi teinud,. Kolm kuud pärast seda olin ainult voodis ja nägin õudusunenägusid. Lapse eest hoolitses lapse isa. Sain ka cipralex ja sertralini (kui õigesti mäletan) ravimeid, keeldusin neid võtmast ja justkui pool aastat hiljem sain ise terveks. Läksin kooli ja elu läks edasi. Oli juba tore elu paar aastat. Vahelduva meeleolukõikumistega, aga kuidagi sain need kontrolli alla.
Nüüd sain 8 kuud tagasi teise lapse, ja ma vihkan ennast. Sellepärast, et vihastan kergelt ja ütlen inimestele halvasti, solvan ja karjun. See kehtib ükskõik kelle kohta. Ma ei suuda end kontrollida, ma tahan üksi seinte vahel olla ja mitte ühtegi häält kuulda. Ma ei taha näha ka kedagi.
Viimase raseduse ajal tarvitasin ka türoksiini kilpnäärme ravimit, sest avastati, et mul oli raseduse alguseses kilpnäärme alatalitlus, mille rohud lõppesid sel aastal veebruaris ja rohkem ma pole viitsinud proove minna võtma. Sellega tegelen augustis edasi, siis lähen laboratooriumisse vereproovi tegema, et näha, kas kilpnääre korras. Ise arvasin, et oli, sest kuni eelmise nädalani suutsin ma olla enamvähem, aga sisimas täiesti vihkan ennast, enda käitumist ja seda vihkan, et ei suuda enda viha endas hoida. Kõikidel on häbi ja keegi ei saa aru, et ma ei oska modagi teha.
Ausalt öeldes mul on tunne, et kui mind poleks, siis saaks lapsed täisväärtuslikku elu elada, ilma et ema karjuks ja kamandaks neid. Ma tõesti käitun vastikult, ilmselgelt igasugune ootamine, poes käimine, rahvarohked kohad. Tuleb täiesti paanika peale ja röögin kas või kõikide peale seni kuni koduseinte vahele saan tulla.
Ma tean, et ma olen peast haige. Aga ma olen ka väga väsinud. Sellest kuradi vihast mu sees.

Nõuandeid??

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Järjekorrad pikad ja üleliigset raha mul pole..
= mõlemad on seotud meie ühiskonnaelu korraldusega, selle muutmiseks on vajalik see, et oleksime kõik ühiskondlikult aktiivsed. Vaid ühiskondlik aktiivsus muudab ühiskondlikke olusid lihtrahva huvides;
2) sünnitusjärgne depressioon. Perearst suunas mind pidevalt, et mine sinna ja sinna ja saad abi, aga ma ei tunnistanud seda probleemiks endale. Aasta pärast seda suri mu 15-aastane õde enesetappu ja ma sattusin täiesti sügavasse depressiooni...
= sünnitusjärgne depressioon, õe surmaga seonduv lein ja depressioon on tõsised mured ja nende kõrvaldamine ei ole ainult perearsti või mõne teise tohtri poolt kirjutatud arstirohu neelamises - arstirohi on vaid üks väike osakene, tarvis on kasutada kõiki võimalikke füüsilisi, vaimseid, sotsiaalseid mõjutusvahendeid. Ise peab aktiivne olema, tegutsema (nagu sportlane - treener annab juhiseid, aga trenni peab sportlane ikka ise tegema; arst annab juhiseid, aga endaga peab patsient ikka ise tegelema, ISE!;
3)nüüd sain 8 kuud tagasi teise lapse, ja ma vihkan ennast. Sellepärast, et vihastan kergelt ja ütlen inimestele halvasti, solvan ja karjun.
= esiplaanil on üleväsimus, oskamatus või siis võimalus ise puhata. Väsimuse foonil ongi kaebused sellised: enesehinnang madal, kergesti vihastumine, enda "maandamine" lähedaste arvel. Ja jälle ka sünnitusjärgne depressioon. Veidi arstirohtu tuleb siin kindlasti abiks.
4) kilpnäärme alatalitlus
= analüüsid kindlasti korrata, siis selgub ravi võtmise vajadus;
5) Ma tean, et ma olen peast haige. Aga ma olen ka väga väsinud. Sellest kuradi vihast mu sees. Nõuandeid??
= peast haige ei ole, ei ole! Väsimus annab ja tuleb kõrvaldada - tööjaotus-abi mõne lähedase osavõtul, öösel julgus puhata, päeval minuti-paari pikkused lõõgastused, rõõmutsemise hetked, et on Lapsed,

Positiivne pihtimine - olen tubli, täna sai tehtud: 1) ... ja tehtud sai 2) ...ja 3) Lapsed olid rõõmsad...jne, jne. Murede pihtimine on ka kasulik - mina kirjutan need "vaevavad probleemid" paberile (Päevikusse), siis ei "ketra" need pidevalt ajukäärudes - aju saab puhkust. Kui probleemide lahendusteks läheb, siis Päevikust (paberilt) näen neid ja otsin Lahendusi, mida ellu viia.

Eluraskuste ületamine vajab: a) optimismi - probleemid on lahendatavad ja
b) tugevamat tervist - tervise tugevdamist, samm-sammult. Sõjakollet meil käesolevalt siin Eestimaal ei ole, pommid ei paugu, oleme ELUS. Elus - järelikult on võimalik tegutseda, enda ja laste ja ühiskonna elu inimväärsemaks muuta.
ISE ei muutu siin asjad kohe mitte paremaks. Vaja on meiepoolne aktiivne, optimistlik, tervist tugevdav (nagu sportlase trenn - pingutamne tugevdab) eluviis. Koostöö lähedastega, enda hindamine - enesehinnang olgu tubli. Julgus ja oskus puhata, puhkehetki leida.

Igast murest saab üle - aktiivselt tegutsedes ja õigesti puhates!
Küsi mõttes Targalt nõu ja kui see sobilik, siis selliselt ka käituda, tegutseda!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

valetamine

Tere. Olen elanud oma elukaaslasega koos 5a ja pean tõdema et ta on süstemaatiline valetaja. Meil on palju olnud sellepärast riidusid olen teda palunud olema minuga aus kuna ma ei suuda teda enam usaldada ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

MInge koos psühholoogi või psühhiaatri jutule ja seal panete nö kaardid lauda ja ühiselt näete, et mis mängu nende kaartidega edasi mängida saab.
Kui ta kaasa tuleb, siis ta teist hoolib ja siis ...

Loe edasi

Vihahood ja sõbrad

Viimasel nädalal olen närvis ja ärritun väga kergesti. Inimesed, keda pidasin oma sõpradeks küsivad minult miks ma neid vihkan ja nende sõber pole, mis mind veel rohkem närvi ajab. Iga kord kui tunnen, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Naerata ja elu naeratab vastu! Mona Linda naeratus mõjub juba endale rahustavalt, positiivselt toniseerivalt (vegetatiivse närvisüsteemi kaudu).
2) Eneseusku on vaja suurendada - ennast kiita, ...

Loe edasi

Lootusetu depressiivne olukord

Tere! Ma ei oleks kirjutanud, kui ma töepoolest ei tunneks, et olen omadega mustas augus. Nimelt tunnen, et ma ei salli ennast, ma lausa vihkan ennast. Tunnen, et olen mõttetu ja väärtusetu inimene, kes ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lopsakas depressioon.
Kõik teile sobilikud võtted depressiooni kõrvaldamisel on kasulikud.
AD on ka vajalik - psühhiaatriga koostöös leiate õige.
Tervemaks teeb igaüks ennast ise, ...

Loe edasi

Enesevigastamine, probleemid tegude mäletamisega

Olen 18-aastane neiu, kellel on kalduvused enesevigastamisele. Lisaks sellele elasin läbi lapsevanemate lahutuse, mille tagajärjel hakkas see, kellega elama jäin, tarbima antidepressante ning käituma nii, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pingete maandamise võtted on kõik teretulnud. Kõik. Alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest (esimene samm).
Uni korda.
Psühhiaatri jutule, väike arstirohi tuleb abiks.
Psühhiaater ...

Loe edasi

Probleemid vanematega

Ma ei oska enam kuskilt alustada, ega kuhugi pöörduda. Nii palju, kui ma mäletan, olen ma alati olnud oma kodus nagu võõrkeha, mind pole siia mitte kunagi tahetud ega oodatud. Mitte kunagi pole mu saavutuste ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oma isa ja ema me valida ei saa - selline on Looduse seadus. Tänu isale ja emale oled sa olemas, oleme me kõik olemas. Millisesse sotsiaalsesse keskkonda-perekonda me sünnime, ka see ei sõltu meist. Mõni ...

Loe edasi

Palun abi

Tere! Mureks on depressioon,mis sai kõva hoo sisse raseduse keskel ja on nüüdseks juba veelgi ägenenud ja ma tunnen isegi,et pole enam võimeline lapse eest ka hoolitsema.Ravi on mulle küll määratud aga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oma muret jagada Esivanematega: ema-isa, .. ja mõttes ka juba lahkunud Esivanematega. Esivanematega mõttes vestelda - vägev rahusti, suur nõuandja, enesekindluse suurendaja. Puhkus oluline ja leida selleks ...

Loe edasi

Mis mul viga on?

Olen 13 aastane tüdruk, kellel on tekkinud kinismõte, et ma haisen. Tahan kogu aeg ainult koju dušši alla. teistega eriti läbi ei saa, ei ole verbaalselt andekas, ei sulandu massi, iga kord kui kuulen ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mine psühhiaatri vastuvõtule, Tallinnas on lastepsühhiaater ja -psühholoog Paldiski mnt. 52. Saatekirja vaja ei ole. Ütle emale ja ema võtab sinna numbri. Võid ka ise selle korraldada.
Õhtul varakult ...

Loe edasi

TAHAN UNUSTADA

OLEN SÜNDINUD 6 LAPSELISE PERE ESIMESE LAPSENA.ISA OLI ALKOHOOLIK.OLEN NAGU ISE KASVANUD,ISE END KOOLITANUD,KUI PEAKS NAGU PERE TOETUS OLEMA,SIIS SELLIST ASJA MA TUNDNUD EI OLE. TUNNEN ,ET JUST SELLEPÄRAST ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Austa oma Ema ja Isa, et nad mulle elu andsid. Miks nad sellised olid ja on - neil ju ka miljon probleemi ja muret ja sellele vaatamata olen ka MINA.
Mina alustan hommikul eestpalvega ja päeva lõpetan ...

Loe edasi

hundijalavesi

Tere doktor Ennet! Ma kohe ei teagi, kust alustada... Olen alkohoolik, aga vihkan oma alkoholismi. Suudan kaine olla vast paar päeva, siis pean jälle jooma. Siiani veel pead ei paranda, s.t.kaks päeva ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Miks peaks joodikust hoolima? Joodikust "hoolivad" vaid alko-tootjad - neil ju raha vaja ja "kuldkõri" on neile kulla-klient. Ja siis saabub sandistumine ning alko-kapitlalist otsib-reklaamib uute "kuldkõride" ...

Loe edasi

Punastan kogu aeg.

tere, ma tahaks teada et kuidas punastamist ravida? ma ei julge järgmine nädal üksi klassi ette minna ja ühte pikka juttu rääkima sest juba tean te punastan, ise teised on mulle öelnud ja tunnen ka et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Klassi ees tuleb rääkida seda "pikka juttu" ja sellest pika jutu rääkimisest rõõmu tunda. Punastamine ei ole esmatähtis.
Punastamise kohta ma juba kirjutasin. Kirjutasin kuidas kodus õppida. vt. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: