Väga halb enesehinnang! 12.10.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on probleeme enda isiksusega. Igal inimesel on oma minapilt. Mõtlen selle all seda, et kui näiteks tänaval kõndides või täiesti suvalise koha peal endalt küsida "Kas ma olen endaga rahul ja kas ma olen õnnelik" , saab iga inimene midagi enda kohta öelda. See tundmine enese suhtes on kas positiivne või negatiivne. Ja vot minul on see kuidagi nii negatiiivne, ma ei saa öelda, et olen endaga rahul ja õnnelik.
Ma olen ebakindel, eneses ja oma võimetes iga päev ja igas asjas kahtlev. Ma olen tohutult armukade oma mehe suhtes, sest arvan, et iga teine on minust parem. Mul ei ole nagu seda väärikust ja enesekindlust absoluutselt. Ma tunnen, et ma pean kogu aeg millegi pärast võistlema, et enesele midagi tõestada ja endaga rahul olla.Ja samuti et ennast teiste silmis hästi näha. Ma otsin pidevalt igas asjas teiste heakskiitu. Ma kuidagi väldin kontakti nende inimestega, kellega ma nii igapäevaselt ei suhtle, sest ma kardan, et mul ei ole nendega midagi rääkida ja et ma pole piisavalt humoorikas ja huvitav inimene nende jaoks. Mul on selline tunne, et inimestel on minuga igav ja seetõttu on veidi tekkinud selline eraldatus isegi. Olen jätnud välja minemata. Või kui tekib situatsioon, et jään kahekesti inimes(t)ega, kes nii "omad" pole, lähen kohe täitsa pabinasse ja ei tea mida kõike ära teha, seega väldiin tihti väljaskäimisi ja selliseid kontake. Alati pean teadma, kellega ma väljas viibin.
Jälgin kogu aeg kõrvalt teisi inimesi, et kuidas nad nii säravad ja jutukad on. Ma otsin kogu aeg seda rahulolu enda suhtes, kuid mul on nii kaua selline saamatuse tunne peal. Ma tunnen, et ma vajan tõsist abi, et leida endas jõudu ja positiivsust. Ma tahan olla rõõmus teiste üle, kui neil läheb hästi. Püüan seda välja näidata kuid sisimas mõtlen esimese asjana ikka, et miks minul sedasi ei läinud ja miks mina selline ei või olla. Ma olen sellest nii tüdinud. Tahan olla rõõmsameelne ja hea südamega, SIIRAS inimene. Tihti on nii, et nende inimeste ees, keda ma ise kõrvalt imetlen, ei suuda ma ennast vabaks lasta vaid mängin nagu mingit rolli ja tunnen, et olen nii võlts.
Kõige hullem ja ühtlasi ka parem on see, et ma saan aru kõigest, mis minus valesti ja negatiinve on, mis peaks olema teistpidi. Aga ma ei oska ennast selles veenda ega ise teistmoodi olla. See on nagu nõiaring. Viimasel ajal on see pidev mõttetegevus iga väiksemagi asja üle mulle tervisele hakanud. Südame piirkonnas valutab ja vahel esineb isegi vahelööke. Minus ei ole seda positiivsust nagu teistes. Ja kõrvalt ma imetlen neid ja teades, et mina selline millegipärast ei ole, vihkan ennast üha rohkem. Mul on tõesti vaja abi. Mul on tekkinud väga negatiivne minapilt. Vahel on tunne, et purskan lihtsalt nutma või hakkan karjuma. Kõik lööb kuidagi pea kohal plaks kokku. Midagi on väga valesti ja ei oska ka alustada kuskilt. Mida ma näiteks võiks teha või oma elus ise muuta, et tunneksin ennast vaimselt hästi ja õnnelikuna?
Ja tunnen, et kui lähen abi otsima kuskilt mujalt, arstilt, siis olen ma jälle teistest halvem, sest keegi mu tuttavatest ju seal ei käi.Ja kuidas siis mina JÄLLE nii saamatu olen, et oma eluga hakkama ei saa. Ma ei tea kuidas asi siiani jõudnud on, kuid see tunne on väga väga jube. Ei soovi seda kellelegi!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

vt. minu rmt. "Väljavalitu" Tervisemaja osa eelkõige ja sealt siis juhised endale kasutamiseks.
Minu Palve-Meditatsioon, esimene samm - kohe tänasest ja kerge kehaline aktiivsus - regulaarne, tänasest. Õige puhkerežiim - tänasest.
Vajadusel psühhiaatri vastuvõtule ja tema nõuanded, aga suure tõenäosusega saab üle koera juba eelöeldust tulenevaga, enne visiiti psühhiaatri juurde.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
PS vastamise paus oli tingitud arstide streigist, sest elanikkond ja valitsejad vajasid teadasaamist - tervishoid vajab olulisi muudatusi, sest muidu kannatavad lähitulevikus patsiendid ja noored arstid lähevad välismaale.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Citalopram noorukile

Pojale (19a) määrati ärevushäire raviks ja uinumise soodustamiseks Citalopram ja Immovane. Vajadusel Xanax. Probleemiks on tal ärevus, mis takistab isegi koolitundides istuda (vajadus ennast liigutada, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Temal on antidepressant, uinuti ja rahusti. See on hea, aga see on vaid stardiks hea, kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) muutmine.
Loe edasi

Sundmõtted surmast

Sain diagnoosiks depr. ja ka ärevushäire. Peale sain ka rohud.
Kõik algas kui üks tuttav suri, viibisin veel tema juures haiglas. Peale seda hakkasin mõtlema äkki mina ka suren ja siis mõtlesin välja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keha ja psüühika on Tervik ja kasutada tuleb mõlemaid terviseradasid.
Ravim (AD jt) on vaid väike osa (1/10 või sinna suurusjärku) ja suurem osa on harjutustel.
Teadmiseks ja rakendamiseks ...

Loe edasi

lõikumine

tere, olen noor 15 aastane neiu.Ma olen pikkaega lõikunu ja ühe korra tegin ka enesetapu,mis ei õnnestunud. nüüd olen ma sellises olukorras,kus minu arvates mitte keegi misnust ei hooli ja mind ei huvita ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist Emale/Isale - kui nad olemas. Või mõni lähisugulane, kellega sul hea "klapp". Kindlasti räägi.
Eneseusku annab kehaline tervis ja selle tugevdamine. Alusta jalutuskäikudest ja ...

Loe edasi

Prühiaatria

Mida teha vanainimesega, kes arvab, et teised soovivad talle halba. sugulased on ta kõik politseisse andnud, sest need vahetavad tal kodus asju. Võtavad tema omad ära ja toovad võõrad asemele, mis ei ole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eaka inimese elu võib kulgeda ilma tervisehäireteta, aga paraku on nii, et vanuse edenedes edeneb ka tervisehäirete register. Seda ka psüühika valdkonnas.
Kiusu ja halb-soovlikkust on eraelus piisavalt. ...

Loe edasi

Hakkama saamine vähiga

Tere. Sain teada et minu vamaemal on VI astme vähk ja ei suuda ennast vaimselt kuidagi selleks ette valmistada. Töötan ise haiglas ja olen näinud lõppstaadiumis vähihaigeid aga kuna tegemist on enda lähedasega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst on dirigent nr 1. Tema annab vajalikku infot.
On olemas valukabinetid ja koduõed, kes annavad vajalikku abi ju suuniseid.
Elukoha sotsiaaltöötaja saab vajadusel teatud abi anda - ...

Loe edasi

Negatiivne suhtumine - haiguste alus?

Tere!

Pöördun Teie poole enda probleemiga. Olen 16aastane neiu ja muret tekitab viimasel ajal mu hingamine. Tunnen, et kontrollin liialt oma hingamist ja õhku jääb väheks(ei ole suitsetaja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled analüüse andnud, näitajad korras - keha terve. Oled hingeline ja seetõttu võtad mõned asjad liiga südamesse ja mõtetesse. Sellest saad jagu!
1) Käi jalutamas või siis treeningutel, aga koormus ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

Ärevus - emotsioonide ees, määramatu ärevus, üldine

Ärevus (emotsionaalsuse ees)

Olen üle 30 juba ja terve elu on mingi ärevus olnud sees vahelduva eduga. Vist lapsepõlve aja ebakindlus, lõhutud pere jne on jälje jätnud. Ei tea nagu kindlalt, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Analüüsite olukorda v.asjalikult ja seega selgub ka lahenduste variante mitmeid:
1) elada-tegutseda olevikus ja mineviku varjudega mitte tegeleda,
2) rahu ja puhkuse kohta ju soovitusi hulgi ...

Loe edasi

aidake

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis ...

Loe edasi

Lapse ärevus ja käitumishäired

Sooviks teada arvamust enda lapse kohta. Ta on poiss laps, saab septembris 10aastaseks. Umbes pea kolm aastat tagasi kui ta hakkas koolis käima tekkisid meil mured temaga. Tunnis segamine, agressiivsus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja seega ka ravi.
1) Tabletid (ravimid) on vaid osa, aga sealjuures oluline osa ravist.
2) Koostöö psühhiaatriga ja selle kaudu psühholoogiga ning kooliõpetajate-pedagoogidega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: