Ärevushäire? 13.09.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, olen 24aastane naine. Probleem algas sellest, et leidsin 3 kuud tagasi enda kaelal lümfisõlme, mis oli suurenenud. Esialgu see minus mingit paanikat ei tekitanud, käisin perearstil, kes katsus ja ütles, et selline on lümfisõlmede reaktsioon viirusnakkusele. Paari nädala pärast tegin ka vereproovi, mis näitas, et lümfotsüüdid olid tõusnud. Uurisin ise internetis lümfisõlmede kohta ja minus hakkas tekkima juba kerge paanika, kuna igalt poolt leidsin viiteid kasvajale. Mida rohkem sellele mõtlesin, seda hullemaks asi läks ja nüüd olen jõudnud selleni, et olen täiesti veendunud, et mul ongi kasvaja. Olen käinud veel paar korda perearstil, millest ühel korral ta ütles, et ei tunne mu lümfisõlmesid (kuigi mina neid tundsin) ja viimasel korral ütles, et nüüd tõesti on paistes, kuid ilmselt ikka viirusest. Viimane vereproov näitas ikka tõusnud lümfotsüüte, kuigi neid oli natukene vähem. Kui ise katsun kaela, siis tunnen munakesi igal pool. Samas edasi uuringutele mind perearst ei saada, sest tema ei näe selles midagi kahtlast. Käisin ka psühhiaatri juures, kes ütles, et tegemist on ärevushäirega. Usun, et nii see ilmselt ka on, aga teisest küljest jälle mõtlen, et lümfisõlmed ju on ikkagi reaalselt mul paistes ja ma ei tea tegelikku põhjust, miks nad on. Iga õhtu (just õhtud, viimasel ajal ka päevad) möödub mul meeletu hirmu all, et keegi ei tegele minu probleemiga ja otsin ise paaniliselt arste, kuhu tasulisse vastuvõttu saaksin minna, et ennast uuesti ja uuesti kontrollida ja õigel ajal asjale jaole saada. Mõistus keeldub uskumast, et tegemist on lihtsalt viirusega. Millega on ometi tegemist ja mida ma pean tegema, et need lümfisõlmed enda peast välja visata?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäireid on kaks suurt rühma:
a) foobsed e sundhirmudega - ärevuse põhjustaja ei ole oma olemuselt ohtlik, aga konkreetse inimese jaoks on tundeelu, mõtlemist, kehalisi funktsioone ja käitumist mõjutav;
b) paanikahäired - siin sellist konkreetset välispõhjust ei ole. Inimesel tekib paanika-hirm olukorras, kus seda ei peaks tekkima, hoogudevaheline periood on normis. Seega funktsionaalsed häired.
On ka somatoformsed häired - psüühilisest põhjusest tingitud funktsionaalsed häired (kas seedimine, südame-veresoonkonna häiritus, hingamine jms). Somatoformsete häirete rühma kuulub ka Hüpohondria - mõttepaine, et mul on .... see ja .... häire ja selle sümptomiks on ... ja ... tunnus minul.
Seega - kui analüüsid korras ja lümfisõlme ei ole suurenenud, siis aitab psühhiaater.
Ja veel - liigseid psüühilisi pingeid nii ühe kui teise variandi korral saab psühhiaatri abiga leevendada.
Lahendid on olemas.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Ärevushäired ja seks

Mul on ärevushäired olnud viimaste päevade jooksul (kiirabi poolt kindlaks tehtud). Tahtsin küsida, et kas tohiksin praegu seksida või ajab see asja veel hullemaks?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui ei ole surmatõbi, siis saab sexist ikka abi!
Üks partner korraga - see hingele õigem, kosutavam, teeb õnnelikumaks.
Punalaternate valgus ei pakku õnnerada.
Sega-summa-tegemine ...

Loe edasi

Väga halb enesetunne (südamepekslemine, pea paks, hirm)

Tere


Mul on häda, et kogu aeg on halb olla, pea on paks, mõte nagu ei liigu, hirm on kogu aeg, et mis mul viga on. Vahepeal ei teagi kuhu jooksu panna. Õhtul tulen ülevalt korruselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Valocordin-Diazepin tilku - rahustab südant-siseelundeid, rahustab närve. Võtte sellise hoo puhul 3-5 tilka.
Minu Palve-Meditatsioon ja regulaarne kehaline tegevus. Päevarežiim paika, õigel jal ...

Loe edasi

Peale jooksmist südames lisalöögid, varasemalt diagnoositud ärevushäireid

Tere Lp Dr



Minul oli see kord sihuke asi, et käisin üle pika aja jooksmas ja peale jooksmist maja ette jõudes tekkisid südames nagu lisalöögid, rinnus käis nagu sähvatus sellel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Tegeleda tuleb kehalise võimekuse samm-sammult edendamisega (jalutuskäigud, siis kerge jalutus-sõrk-jalutus-võimlemine, siis juba suurema koormusega kehaline aktiivsus).
2) Tegeleda tuleb ka ...

Loe edasi

ÄREVUSHÄIRED JA DEPRESSIOON

TERE, SOOVIKS ABI, KUIDAS ISE JAGU SAADA ÄREVUSHÄIRETES JA DEPRESSIOONIST. MUL VAEVAB VIIMASEL AJAL PEARINGLUS, SÜDAMEKLOPPIMINE JA IIVELDUS. OLEN JUBA NII MEELEHEITEL, ET EI OSKA KOHE MIDAGI TEHA. TÖÖL ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaater, AD, harjutused (viis rühma), "uued prillid" e uued hoiakud-prioriteedid (vt. minu rmt. "Väljavalitu").
Kiiresti ja tõhusalt mõjub minu Palve-Meditatsiooni harjutus (esimene samm) /vt. ...

Loe edasi

Üldnarkoosi mõju närvisüsteemile

Tere, dr. Ennet!
Nädal tagasi tehti mulle plaaniline operatsioon üldnarkoosis. Kas, kuidas ja kui kaua võib üldnarkoos avaldada mõju kesknärvisüsteemile?
Mul on varasemalt diagnoositud ärevushäired, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organism on tervik ja osa häireid on ka käsi-käes "sõprussidemeis e. lõikuse ja eelneva häire asjad on omavahel seotud. Kuna lõikuse tärmin läheb päev-päevalt ajalukku, siis selle häiriv toime väheneb ...

Loe edasi

Depressioon ja paanikahäired?

Mul algas depressioon 11aastaselt, mil kadus elutahe ära. Kuni tänaseni ehk juba 5 aastat ei ole ma elul mõtet leidnud. Mu suurimaks sooviks oleks ära surra, olen ka elu proovinud võtta endalt. Iga päev ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kuidas esivanematega suhted on? Kas neile oma probleemidest oled pajatanud? Nendega võiks rääkida!
Kuidas koolitükid edenvad ja kas tulevikusihid on paika pandud? Võiks mõelda ja paika panna!
Loe edasi

Ei oska edasi minna

Ei teagi kust alustada. Olen hetkel töötu... õigemini see kuu sai just aasta. Asjad on tasapisi nii kaugele arenenud, et ei kandideeri kuskile, arvan et ei saa hakkama ja ei oska midagi. Müüja ka häbi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Usk endasse peab olema, lootust ei tohi kaotada, TEGUTSEDA tuleb. Küll tulevad ka lahendid.
2. Tööbüroost õppus ja töökoht vastu võtta, uuele rajale saab alati hiljem minna.
3. Psühhiaatri ...

Loe edasi

Rahustid ja füüsiline koormus

Dr. Ennet,
Mulle tundub Teie õpetus väga optimistlik ja õige, kuigi alles täna sattusin sellele veebilehele ja ei tunne veel seda väga hästi - põhimõtteliselt oli mul ka sama lootus, et ravimid+teraapia/füüsiline ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Palavikuhaiguse ja-rohtudega ei tohi füüsilist koormust-trenni teha. Muidu ikka ja soov itav - jõukohaselt, hea tujuga, enesetunnet arvestades.
Päevik on suureks kasuks.
Minu arstikogemuse-mõtete ...

Loe edasi

Ma ei tea, mis mul viga on.

Tere.

Olen ennast siiani mõistnud. Nimelt olin abielus alkohoolikuga ja lõpuks tulin tulema. Tõesti pingutasin kõik kolm aastat, kuid tema lubadused jäid lubadusteks. Ta ka valetas lausa haiglaslikult, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Nimelt olin abielus alkohoolikuga ja lõpuks tulin tulema. Tõesti pingutasin kõik kolm aastat, kuid tema lubadused jäid lubadusteks.
= Kroonilisele alkohoolikule tüüpiline: tühjad lubadused, vägivaldsus, ...

Loe edasi

Kurvameelsus, huvipuudus, negatiivne mõtlemine

Tere!
Raske on kirjutada siia midagi väga konkreetset. olen 20, õpin ülikoolis, ma ei tea, mida ma elult tahan enam (varem olid teatud sihid olemas muidugi), ma ei tunne juba väga pikka aega ennast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Parasjagu depressiooni ja ärevushäiret. Probleem on kõrvaldatav: veidi AD-d (kirjutab psühhiaater) ja organismi üldine tugevdamine e töö- ja puhkerežiimi komponenedidappi võtta.
Iga tera tervise ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: