Olen väsinud olemast selline !!! 29.08.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 46a-ne naine.Elu pole mind just hellitanud .Sain endal abielust mis lõppenud 93-ndal aastal tugeva löögi psühholoogiliselt.Olin siis noor ja arvasin,et inimesed on head ega osanud arvata ,et ollakse võimelised petma ja seda julmaltningkõik muu veel sinna juurde.See kõik on jätnud jälje mu ellu.Elan koos elukaaslasega nüüd 4,veidi üle,aasta.Sellest 2 aastat olime eraldi elude peal,sest töö viis meid üksteisest väga kaugele.Siit hakkasid mu probleemid pihta.Seda siis nüüd juba 2 a.ja 8 kuud. Mees kellega koos hakkasime elama ,oli kõik minu jaoks ja me elasime väga hästi,kõik oli korras.Kui ta ära läks ,tööle,siis muutusin ma väga probleemseks enda ja ka tema jaoks.Kahtlustasin koguaeg ja olin endast täiesti väljas.Ma ei saanud magada ega ka tööd teha ,muudkui nutsin.Elu hakkas käest libisema.Pöördusin psühhiaatri juurde ,kus ma käisin terve aasta regulaarselt. Võtsin ka antidepressante ja unerohtu ,vajadusel kui enam ei suutnud ennast kontrollida." aastat möödus ja nüüd elame me jälle koos,nüüd 8 kuud. Ikkama olen närviline ,kahtlustan ,kujutan ette igasuguseid asju,pea valutab iga päev,tusane,tujutu ,väsinud,tasakaalu häired(need olid ka enne),naerust ja millegist rõõmu tundmine on ka minu jaoks võõrad. Oleme otsustanud jälle kokku jääda ,aga mina oma pidevate küsitlustega ja kahtlustega võin rikkuda kõik ära.Oli väga raske see 2 aastat kui eraldi olime.Ma ei oska enam midagi endaga ette võtta.Vahel kütan ennast nii üles,et lausa värinad tulevad peale ja jube külm. Tahan nii väga abi kuskilt ,et suudaksin ennast kontrollida.Muidugi on meil juhtunud nii mõndagi selle aja jooksul kui eraldi elasime ja see lisab veel hoogu mu arvamustele.Hetkel meil niigi veidi raske oma eluga toime tulla ja mina ka veel oma kahtlustega .Tunnen ,et enam ei jõua.Tööl olen ka suht apaatne ega reageeri millegile tõsiselt.Mida teha ....ei oska enam,aga selline ma olla ei taha ,olen isegi enda jaoks vastik sellise käitumisega ja selliste mõtetega.

Aitähh

Tiia

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Korralikult puhata - puhkus taastab jõu ja rõõmsameelsuse. Rõõmsameelsed meile meeldivad, nutused jäävad üksi. Just nii, nutuga enda külge "ei kleebi."
Kehaline toonus on suurepärane - ole või Quasimodo, aga toonuses ja Esmeraldale meeldib. (kehtib mõlema soo suhtes). Kahtlustused kurnavad alul ennast, hiljem annavad põhjuse teispoolel tegutsemiseks: kui juba kahtlustab, siis olgu asja ette. Kaotatud süütust ei saa olematuks teha, eilset päeva enam kinni ei püüa, lihtminevikulehekülg keera täisminevikku. Elu on olevikus, mitte minevikusonkimine.
Haiglas näen muret ja Peetruseväravaidki ja seetõttu õhtuti uurin enda rahustuseks Makrokosmost e taevalaotust: Tähti, Galaktikaid, Galaktikate rühmi ja -pilvi. Vankrid ja Põhjanaela tunnen ruttu ära ja siis mõtlen nendele kaugustele-Mpc-tele (üks megaparsek on 3,26 miljoni valgusaastat e. 3.09x10astmel 19 km, seega 30900000000000000000 km. Ja siis tunduvad maised probleemid palju vähemad.
Jaan Einasto - kosmoloog - saab sellistel kaugustel asjadega hakkama, (tegeleb Kosmose rakulise ehitusega ja tumeda ainega), meil vaja vaid kõrvaltuppa minna. Jah, mõnikord on see tee kõrvalseisja (või enda) südamesse nendest Mpc-tes palju kaugem. Aga, sihti teades ja seades jõuame pärale.
Tegutsege,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?