olen 35 aastane vist sünnist saati paaniline 05.08.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

kummaline on sellise asja üle rõõmu tunda, aga lõpuks sain ma tänu teile teada, mida tähendab minu lapsepõlves kogetud ebareaalsus tunne(depersonalisatsioon). Ühes vastuses te sõnastasite täpselt lahti. Ma pole seda kunagi osanud seletada. Kui selline tunne lapsena peale tuli siis kohkusin koledasti ja olin väga kurb. Ma ei rääkinud sellest kellelegi, ei osanud. Vanemad on mul ka ranged, nad poleks midagi aru saanud. Nad ei mõista praegugi, mis on depressioon. Samas oli mul väga vabastav lugeda, et ka teistel(järelikult) sellist seisundit esineb.
Kui ma oma psühhiaatrile kogu oma eluloo ära rääkisin siis ta arvas, et jään eluks ajaks väikese rahusti peale, sest ma olen olnud lapsest saati selline paanikahäiretega. Mul on esinenud kõhuvalusid ja iiveldusi millel haigusega midagi pistmist polnud. Kõik on olnud hirmust ja paanikast. Arsti juurde mind vanasti selle pärast ei viidud. Kõik oli ema arvates selge, haige ma ju pole!
Ega ma praegu oma "väikese rahustiga" õnnetu pole. Täitsa õnnelik olen. Muidu olen igati tervislike eluviisidega- ei joo ega suitseta. Sporti teen ka, toitun tervislikult ja armastan oma meest ja lapsi. No ja nii ma loodan et kõik see positiivne on nagu lunastus selle väikese rahustipatu eest. (selles mõttes väike rahusti, et väike doos, 1/4 päevas).
Tänud teile, et olete olemas kõigi nende abivajajate jaoks.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Teie näide on julgustuseks teistelegi.
Psühhiaatriaga hakkasin tegelema 1961. aastal. Tartu (Riikliku) Ülikooli arstiteaduskonna esimesel kursusel hakkasin osalema psühhiaatriaringi töös (Jüri Saarma ja Elmar Karu juhendamisel) ning tegelema psühhiatriahaigla patsientidega peaarst Heiti Kadastiku tohtrite silme all. Psühhiaatriaringi tudengid tegelesid ka psühhofarmakonide uurimisega Lembit Allikmetsa juhendamisel. Sellel ajal tulid kasutusele uued psühhofarmakonid ja nende kasutamine oli v. tähtis. Kaasajal tulevad kasutusele uute põlvkondade psühhofarmakonid ja seetõttu mõned jätavad ravimisel kasutamata teisi organismi kompensatoorseid võimalusi. Sellest ka minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" metoodika. Rohud on tähtsad, aga siis on harjutused (viis rühma) ja "uued prillid" samuti tähtsad e. isegi veelgi tähtsamad. Seda esiteks.
Teiseks aastatepikkuse kogemusega saadud veendumuseks on - "tervise-kaalude printsiip." Kangkaalude (piltlikult) tervise poolele ei ole alati "tervise-elevanti e väga-väga suurt ravimit, harjutust, elumuudatust jne paigutada vaja. Suur ja väike psühhiaatrias on vägagi suhteline, kõik on ülimalt isikupärane. Tähtis on, et õigele poolele - tervise kaalukausile - terakene juurde tuleb. Kui meil prügi silmas, siis ei pea seal alati palk olema, et halb on. Tervisega samad lood - õige asja (ka väikese) muutmine annab olulisi tulemusi.
Kolmas tarkus. Kuulata oma sisemist Mina. Küsi endalt, vasta endale ja nii ka tee!
Tänud Teilegi.
parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Sotsiaal foobia ja lapsepõlve trauma

Kuidas ennast kokku hoida kui mentaalselt ei saa sõjaväes olla ja pähe tulevad igasugued foobiad ja organism ei kannata seda kuna tegu on lapsepõlve traumaga?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sportlane harjutab ja saab uute olukordadega hakkama.
Sõjaväge tuleb ka võtta NAGU sportlikku trenni - hea võimalus end muuta, karastada, uute olukordadega time tulle.
Tabletid on abivahendid ...

Loe edasi

Närviline põis

Tere. Ei tea kas pöörduda tuleks teie juurde või kuskile mujale aga kirjutan siiski siia oma loo ära.
Olen 26-aastane naine. Nimelt juba mitmeid aastaid tagasi algasid mul põie hädad. Kui kuskile ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem psüühikas kinni - harjutustega Kõrvaldatav!
1) Väike-vaagna (lahkliha) lihaste harjutused (toolil istudes lihaseid pingutada - see hästi tunnetatav. 5...10 korda korraga. siis paus.
Loe edasi

Tujude muutumine

Tere.. kas te oskaksite soovitada, mida teha kui inimene ei suuda enda tujusid absoluutselt kontrollida, iga pisiasi ajab paanikasse ja tuju on kas liiga ûleval või täielikult põhjas.. see mõjutab oluliselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem on kõrvaldatav.
1) Korralik ja piisav uni. Une arvelt ei võta. Puhkus taastab elurõõmu ja jõu!
2) Kehaline aktiivsus. Terves kehas terve psüühika, tundeelu, enesekindlus, usk endasse. ...

Loe edasi

Antidepressandid

Tere! Kûsimus selline, et kas antidepressandid manustatuna mingi teise tabletiga võivad olla ohtlikud või narkootilise toimega?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostoimed on erinevatel ravimitel erinevad: ühed omavahel koostoimel tugevdavad toimet,
teised nõrgendavad toimet, kolmandad võivad tekitada ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.
Raviarst annab ...

Loe edasi

5mg etsitalopraam

Alustasin 6 päeva tagasi antidepressantide võtmist ärevushäire vastu. 5mg etsitalopraami päevas. Enesetunne on muutunud tunduvalt paremaks. Kas koguse võibki jätta 5 milligrammi peale või peab tingimata ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviskeemi paneb paika raviarst-psühhiaater.
Mõlemad variandid võimalikud.
Kui 5mg toimib, siis ma hetkel annust ei tõstaks.
MB AD on vaid 1/10 ravivõimalustest, 9/10 on harjutused. ...

Loe edasi

Hirmud

Tere!

Minu õde kardab vga lennukiga lendamist ja liftiga sõitmist. Ta kardab, et tal tueb seal peale paanikahoog, kuna tal on varem mõned korrad paanikahood olnud. Tavatingimustes (kodus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Foobiate ja paanikahoogude kohta on eelnevalt palju-mitmeid kordi soovitusi antud.
vt varasemad, leia endale sobivad harjutused, harjuta.
Kehalised võimed on harjutatavad.
Vaimsed võimed ...

Loe edasi

Mure

Tere,
Kannatan aastaid tugeva sotsiaalfoobia all. Tekkis see keskkooli teisel aastal.
Viimasel ajal segab väga see minu elu.. olen muutunud kurvaks, endassetõmbunuks, hoidun seltskonna üritustest. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene õpib ja areneb/Arendab ennast, et paremini keskkonnaga kohaneda (adapteeruda).
Kui mingid kohanemisraskused keskkonnaga (ka sotsiaalsega), siis on vaja:
a) kas leida uus ja endale ...

Loe edasi

Tere

Tere,
Kannatan aastaid tugeva sotsiaalfoobia all. Tekkis see keskkooli teisel aastal.
Viimasel ajal segab väga see minu elu.. olen muutunud kurvaks, endassetõmbunuks, hoidun seltskonna üritustest. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt eelnev soovitus,
2) Loe suurkujude elulugusid - kõik on üldjoontes tavalised inimesed, eristuvad aga sellega, et SUURKUJUD TEAVAD MIDA SOOVIVAD. TEAVAD JA SAMMUVAD SIIS SEDA RADA. kui samme ...

Loe edasi

Depressioon, masendus, üksindus ja kurbus.

Mure seisneb selles, et juba aastaid on minu närvisüsteem mineviku tõttu väga häiritud. Olen koguaeg rahutu, närviline ja tõstan pidevalt häält ning käitun äkiliselt ja ettearvamatult. Olukord on tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) igal täistunnil (päeval) end kümme korda kiita: OLEN....
2) Õhtul Päevikusse positiivne pihtimine päevaste tegemiste osas.
3) nn negatiivsest rõõmu tunda - on mida parandada, on mida muuta. ...

Loe edasi

Alkoholismi ravi

Olen õlut joonud enamiku elueast. Ca 20a tänaseks ja kogused vahelduvad. 6 õlut õhtul enne tööpäeva on tänaseks normaalsus minu jaoks. 10 õlut õhtul on ka juhtunud. Tööga saan hakkama, raha muret ka pole, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viin 40 ja õlu 4 vol% ehk kümme korda vahe. Pudel õlut seega võrdne 50,0 viinaga. Kümme õlut seega - poolik viina. Seega - alkoholism.
1) Esiteks TAHE - tänasest ei enam ei tilkagi.
2) Et ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: