Lapse enesehävitav käitumine. 15.10.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Olen mures oma teismelise (13.a) tütre pärast.
Ta on selle aasta algusest hakanud käituma ennasthävitavalt. Probleemid pidevalt alkoholiga, tubakaga. Pidevad öised kodust äraolemised (3...9 päeva), hiljem koju saabudes käitub nagu oleks just hommikul lahkunud-saabudes pesemata ja näljane. On olnud narkojoobes, on esinenud eneselõikumist.
Kooliskäimisega samuti probleemid aga õppimine vaatamata tihedale puudumisele on rahuldav.
Rääkimised lapsega pole andnud tulemusi. Vastusteks oma küsimustele saan alailma, et mis see sinu asi on olin igal pool ja muidugi sealjuures saadetakse mind kõikvõimalikesse kohtadesse mis meelde tuleb. Ja ta teab oma õigusi, et alla 14 aastaseid lapsi ei saa politsei karistada.
Oma murega olen pöördunud noorsoopolitsei, lastepsühhiaatri ja psühholoogi poole.
Lastepsühhiaatriasse vastu lapse tahtmist teda ravile ei võeta ja laps ise probleemi ei tunnista.
Kas see ongi siis ainult minu probleem?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Näete ju isegi, et ühiskonnal selles osas "pohlad".
Paljudel lastel pubeka-eas sellised meeletusehood. Aga see ju ei lohuta.
Sõbraliku suhtlemisega saab veidi kergemini probleeme lahendada. Kui nende kambas mõni mõistlikum tegelane, siis ka selle sõna tuleb kasuks. Kui leiab üksi või mõne kaaslasega huviala või sportliku tegevuse - suur abi. Õpetaja saaks klassitunnis klassi üldist hoiakut mõjutada. Rahustavad teed on suuresti kasuks. Lastepsühhiaater saab kirjutada rohtu, mida siis saab lapsele anda rahustamiseks, heaks uneks, enesehävituse vähendamiseks.
Heaga saab paremini, muidu kaotate täielikult kontakti Temaga.
Kannatlikkust, järjekindlust!
Kõike head Teile soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?