Mure tütre pärast 13.01.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Märtsis kooli eksamitel juhtus tütrega(26 aastane) midagi hirmsat, ta kohta öeldi Psühhiaatriakliinikus, et äge psühhootiline seisund. Ta võtab ravimeid siiamaani, kuid ei lähe see elamine kohe kuidagi. Tööd ta ei leia, mõne aja töötab, kus on väga pingeline, sealt lahkub ise, mujalt jällegi öeldakse kuu möödudes koht üles. Kooli pidi ta pooleli jätma ja nüüd lahkub ka elukaaslane. Ma ei ela temaga koos, kuid mulle tundub tablettide võtmine kahtlasena, kuna neid jätkub hirmus kauaks ajaks. Ta peaks ka käima psühhiaatri ja psühholoogi juures, kuid alati leiab mingi vabanduse, et mitte minna. Kui nüüd lahkub ka noormees, mis saab siis? Ma ei oska teda kuidagi aidata ja mis kõige hullem, nüüd ei ole ka minul enam optimismi, et teda koguaeg tagant lükata. Ma sain ta vahepeal vesiaeroobikasse, kuid nende töökohtade vahetusega on jälle tal kõik soiku jäänud. Ma ei tea, palju ma teda tohin tagant ajada ja üldse mida teha. Olen endale juba mitu korda esitanud küsimuse, et mis on siin elus miks tasub elada ja polegi enam vastust leidnud. Mul on tunne, et ma lõpetan ka samas haiglas.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tänapäeval on nende psühhootiliste seisundite raviks häid rohtusid. Aga nii varasema põlvkonna rohud kui ka kaasaegsemad

Kas see arutelu oli kasulik?