Emotsioonide taluvuslävi 04.05.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere dr Jaanus,

On äärmiselt tore, et abistate siin anonüümseid inimesi nende muredega. Ehk saate ka mind suunata veidi. Tegelikult ma ei teagi, kas peaksin just teile seda kurtma...
Nimelt olen ma selline usin tudeng, kellel praegu rasked ajad on nii kooliga( kohe-kohe lõpetamine, eksamid, ainetöö kaitsmine..jne) , uue töökohaga
(koos karjäärivõimalustega ja väga keerulise isiksuse ülemusega) + veel probleemid kodus perega+veel miljon asja.
Teen sporti ja elan tervislikult....kuid stress piinab ja emotsioonide taluvuslävi on praegu väga väike. Raske on tööl, kus ülemus ajab taga minult kui assistendilt viimasepeal täpsust ja muidugi käib selle juurde ka mõnitamine. Temperamentne olen ma alati olnud, kuid praegu ei tohi ma seda välja näidata ja probleeme on enesevalistemisega. Tekib koguaeg reaktsioon nutta!! Mul on tegelikult alati see mure olnud...aga praegu no iga pisimgi asi, mis vastu taevast kukub ajab mu endast välja. On nii piinlik kui töökohal pisarad vägisi silma tikuvad.
Kas aitaksid mingisugused antidepressandid?Kasvõigi niikaua, kuni tööl kergemaks ja kool läbi saab?
Kuidas ma neid saaksin, kes välja kirjutab ja mis nende maksumus on?

Suur tänu Teile!!

Lp Kris

Arst vastas:

dr Jaanus Mumma

Psühhiaater

Tallinna Wismari Haigla

Kahju kohe Teist.Olete end tõesti üle koormanud ja pole ka
ime,et närvid hakkavad järgi andma.Ehk õnnestuks veidi
koormat vähendada.Kui midagi ei anna tõesti enda turjalt tõrjuda,siis
oleks abi tõesti antidepressantidest kõige raskemal perioodil.
Ühe kuu maksmus on 100 - 500 kroonini.Valik on suur ja ega
odavamad ka halvemad ole.Keskmine hinnaklass on umbes 200.-
Neid võib kirjutada ka perearst välja.Kui elate Tallinnas võite tulla
Wismari polikliinikusse (registratuuri tel.on 06621068).
Edu ja hoitke närve!
J.Mumma

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kergelt ärrituma.

Tere. Olen terve elu selline äkiline olnud. Et kui midagi ei meeldi, siis kohe välja plahvatan. Aga see jätab ümbritsevatele inimestele närvilise inimese mulje. Südames olen ma hea aga kohe vihastan, kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Sportlik treening panebki asjad paika - Terves kehas terved emotsioonid.
2) Päevik õpetab end jälgima ja ennast kontrollima.
3) Elusihid-prioriteedid paika, siis igasugune mitteoluline ...

Loe edasi

Emotsionaalsus

Täpselt ei mäletagi, kuna see algas, aga mitte rohkem kui aasta tagasi. Nimelt on mure selles, et olen muutunud VÄGA emotsionaalseks ja hakkan nutma. Tihtipeale ei ole need lihtsalt tavalised õnnepisarad, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Emotsionaalsus on hea, õnnepisarad on väga head ja koduses keskkonnas ei maksaks neid tagasi hoida.

Ühiskondlikus keskkonnas on vaja käitumisel teatud raamistikku ja siin aitab emotsionaalsuse ...

Loe edasi

Ravimi rispolept toime

Tere. Tarvitan kaht epilepsia vastast ravimit, orfiril 500mg hommikul ja õhtul ja lamictal, 100mg hommikul ja õhtul. Lisaks neile tarvitan ravimit rispolept 1mg õhtul. Neid epilepsia vastaseid ravimeid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimesed on erinevad nii kehakaalult, emotśionaalsuselt, empaatia aspektist jne.
Inimestel esinevad häired on ka väga isikupärased. Inimesed elavad erinevates kodu-töö oludes jne.
Seega - ...

Loe edasi

Punastamine

On selline probleem, et hakkan tihti punastama ja süda hakkab puperdama sees. Näiteks kui ma pean klassi ees esitama midagi, siis lähen näost punaseks. Vahepeal jätan töö tegemata, sest mul on nii häbi, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Punastamine näitab, et noor on heasüdamlik, hingeline, empaatiavõimeline. Punastamist ei ole vaja karta . Enesekindluse kasvades ja elukogemuste suurenedes kasvab ka oskus end juhtida, enda emotsioone ...

Loe edasi

Nutmine

Mis toimub, ma hakkan iga asja peale nutma?
Räägin telefoniga või sõbrannaga mingit suvalises teemas ja ootamatult hakkan nutma, eriti meeldivate asjade peale.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nutt puhastab hinge ja on seetõttu kasulik. Las tulla.
Heasüdamlikud ja suure empaatia-tundega inimestel on "nutukraanid" kergesti valla. Kõiki Ilmamaa probleeme ei maksa südamesse võtta - südames ...

Loe edasi

emotsjoonide puudus

Tere.
Minu probleem seisneb selles,et ma ei näita välja oma emotsjoone.Ma ei suuda nutta inimeste nähes,ei saa näidata rõõmu,koguaeg eitan kui mult küsitakse,et kas ma kardan või olen solvunud,nukker,kuri ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kasvata lilli ja räägi (mõttes) nendega, kodulooma eest hooitsemine annab emotsioonide avanemisele hoogu. Vaata sportalsi - suure võidu korral vehivad käsi taeva poole, hüppavad ja jooksevad. Keha on vägev ...

Loe edasi

Transtsendentaalne meditatsioon

Tere,
sooviks on ennast rahulikumaks ja stressivabamaks saamine. Sporti teen tihedalt, kuid ikka liialt äkiline ja kergesti vihastuv. Olen lugenud, et inimese iseloomu ei saa muuta, kuid kas mediatsiooni ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga asi on hea kui ta teile sobib. Mõnele sobib autogeenne treening, mõnele palve, mõnele meditatsioon, mõnele minu Palve-Meditatsioon jne. Inimesi mitmeid ja seega ka erinevaid metoodikaid. Iseloomu põhimustrit ...

Loe edasi

autism

Tere.Kas 30 aastates mees võib ka põdeda autismi?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

AUTISM.
Esineb sotsiaalse tegevuse ja emotsioonide ebaõige hindamine:
- võimetus reageerida adekvaatselt ümbritsejate emotsioonidele ja/või sotsiaalse situatsiooni muutusele;
- sotsiaalsete ...

Loe edasi

hammaste surumine

Tere!
Mulle teeb muret see, et ma surun aega ajalt väga kõvasti hambaid kokku ja krigistan , nii et, pärast on lõualuud valusad. Tundub, et see juhtub enamasti siis kui ma olen närviline. Veel võiks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lihastoonus (ka nende üleliigne pinge) ja närvisüsteemi (emotsioonide) toonus on omavahelises samasuunalises korrelatsioonis.
Probleemile lahendus: a) kõik võtted ja vahendid, mis närve rahustavad, ...

Loe edasi

Isiksusehäire

Kas Te palun selgitaksite mulle piirialast tüüpi(borderline type) isiksusehäirest natuke lähemalt.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lähemalt vt. Psühhiaatria õpikutest, käsiraamatutest. vt ka RHK-10 (Rahvusvahelihe Haiguste Klassifikaator) internetis, Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku alt. Aga paar rusikareeglit:
1) isik on ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: