Toimetulekuprobleem 01.05.24 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Ma olen terve elu olnud üksildane ja omaette hoidev ning alati seltskondi vältinud. Kunagi olid mõned sõbrad-tuttavad aga tänaseks on nende kõigiga suhtlus katkenud ja katkes juba millalgil ca 10 ja enam aastat tagasi. Ma ei tea täpset põhjust, et miks. Viimased 10+ aastat olen elanud üksi/vanematega ja kodus ja pole kuskil huvitegevuses või seltskondades käinud. Mul on kujunenud probleem sotsialiseerumise osas – ei oska, ei suuda, ei julge suhelda, kogu tööalane asjaajamine on takerdunud selle taha. Ma tunnen, et mul pole endast midagi rääkida kuna ise elan üksi ja ei suhtle enam pea-aegu mitte kellegagi, ei käi kuskil ja mul pole ka näiteks lähisugulasi kellega oleks hea läbisaamine ja kelle tegemistest midagi rääkida saaksin. Olen oma vanemate ainus järeltulija ja vanematel endil pole samuti ühtegi venda/õde. Mul pole õnnestunud ka abielluda ja mul pole ühtegi last. Mu tööalane elu on takerdunud juba viimased 10 aastat. Mul on õnnestunud kõrgharidusõpe läbida kuid valdkondlikule tööle ma ei ole läinud kordagi. Olen väga lühikest aega tööl käinud (kokku ca 4 aastat) ja tööl on mul alati palju vaimset pinget seoses oma vähese sotsialiseerumisega ja oma kõrgharidusega. Eelmisest töökohast tulin ära, sest pinged kasvasid üle pea ja ei suutnud kogu seda situatsiooni, mis mul seal kogu aeg oli, enam taluda. Kujunes välja ärevus mida ravisin pool aastat venlafaksiiniga ja sellest oli kasu. Mul pole mõttekaaslasi, mul pole tööl ega mujal ühtegi kolleegi kellega suhelda või kellele kurta kui millegagi probleem on või kui miski ei meeldi. Praeguses (kehvas) töökohas on üldse kohe selline väga ropendamistest, karjumistest ja veel mõnest asjast tulenevalt vilets psühhokliima millele minu jaoks lisanduvad minu isiklik probleem mida kirjeldan siin kirjas. Mu vanemad on mõlemad 60+ vanuses pensioniealised ja töötavad inimesed kuid kardan ka selle pärast, et ühel päeval ühega neist midagi juhtub ja et mis siis minul minu eluga saab. Suhted on mul nendega muutunud järsult konfliktseks – on julmalt ähvardatud kodunt välja visata ja süüdistatud käitumisprobleemides (lisan et mul pole käitumisprobleeme kunagi olnud, koolitunnistustel oli mu käitumishinne alati eeskujulik) unustades sealjuures minevikus olnu. Kui neile probleemist rääkisin, siis soovitati psühholoogi või psühhiaatri juurde minna, ähvardati mind kodunt välja visata, süüdistati käitumisprobleemides, ise nad käisid psühholoogi juures ja hiljem kirjutasid mulle meilile kirja mille väidavad, et nii muretsevad minu pärast ja ütlesid, et alati on probleemi tekkimisel parem kohe probleemist rääkida kuigi kui rääkisin siis hakkasid ähvardama. On mitu korda käinud peast läbi mõte politsei koju rääkima kutsuda aga seda ju ei saa teha. Vanemad on ise mitmes mõttes üsna saamatud ja ennasttäis võimukad inimesed, vahel on tunne et olen üksi nende kahe vastu. Ma ei ole suutnud nendega enam suhelda, et asju lahendada, olen vihane nende peale, tahaks seda nende kõrget ülbet egomüüri lammutada aga ei saa. Lisaks on mul veel üks stressi ja pinget tekitav mure seoses oma kõrgharidusega aga see on juba omaette ja pikem teema. Arvan, et mul oleks selle kõrgharidust puututava teema osas õigusalast nõustamist vaja aga asjaolusid arvestades ma kahjuks ei usu, et sellest erilist kasu võiks olla. Ma elan maakohas keskustest eemal – kõik jääb kaugele ja palgad on madalad ning auto ülevalpidamie on kallis. Kardan tõsisemate toimetulekuraskuste tekkimist. Kokkuvõtvalt – mul on kõigega probleem, ma olen üksi jäänud, olen väga stressis, pinges ja närvis. Mul on keskendumise probleemid, mäluprobleemid, tunnen ennast väga ebakindlana, on tunne nagu mu elu oleks kõik need viimased 10+ aastat ühe koha peal seisnud ja midagi pole toimunud, ma ei taha võõraste inimeste hulgas olla. Mul on probleemid vaimse töö tegemisel. Aeg muudkui läheb ja probleemid muudkui süvenevad. Ma ei tea mida teha, kust abi leida. Tahaksin sellest probleemist rääkida reaalsel visiidil, et saaks kohe arutada/selgitada ja ma ei usu, et antidepressantide võtmisest mingit olulist kasu oleks ja ma ei tunne nende järgi praegu vajadust. Ma otsin lahendusi/soovitusi/nõuandeid oma probleemi osas, vaimset tuge. Tahaks kindlustunde ja rahu tagasi saada. Ma tõesti ei tea enam mida teha!
Lugupidamisega
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Lasteaia abikasvatajaks - siit tuleb suhtlemise julgust ja oskust. Milles andekas olete, mis asi-tegevus teile meelepärane? Täpsustage, tegutsege.
Elululugude raamatud, sealt eeskujud ja tegutsemisJulgus.
Väike AD kuur AD-ga võiks ikkagi olla.
Enese suhtlemise edenemise Päevik. (nagu sportlased.
India targad on aastatuhandeid saanud kehalist- ja vaimuenergiat Praanast, seda energiat on Universumis palju ja seda saab ka iga indiviid enda ja kaaskondsete huvides kasutada. Jalutage ja te saate Praana jõudu ja väge.
Olge kehaliselt aktiivne - ja te saate seda Väge, Puhake ja magage rahulikult - teisse voolab see Vaimujõud ja rõõmsameelsus. Välja hingates vabanete negatiivsest, sisse hingates voolab teisse Praana.
Hingamise rütmi las annab organism ise - organism on iga inimese parim dirigent, treener. Mida pingevabam tegutsemine, seda paremini tekib sümbioos Praanaga,
Pingevabat tegutsemist soovides,
Koostöö raviarstiga.
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiMälu probleemid
Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Vastas dr Jüri Ennet
Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...
alkohol ja epilepsia
Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Vastas dr Jüri Ennet
Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,
Loe edasi
Mentaalne haigus või üle reageerimine?
Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Vastas dr Jüri Ennet
Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...
Antidepressantide vahetus
Tere!
Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...
Loe edasiPidev hingamisraskus päeva jooksul
Tere,
Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Vastas dr Jüri Ennet
Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




