Mure sõbranna pärast. 21.03.06 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Ma ei tea, mida teha! Mul on 26a sõbranna. Ta on väga muutunud. Pidevalt on närviline. Tundub et iga asi ajab teda endast välja. Kõik, mis ei ole täpselt nii nagu tema tahaks! Ta andis alles hiljuti mulle mõista et tal on buliimia. Ning et ta oksendab juba aastaid toitu välja kui õigimishoog peal on. Ma ei ole sellise asjaga kunagi kokku puutunud ning seepärast tulingi netti otsima informatsiooni selle kohta. Ta räägib et tal on paha olla...iga päev võitlemine endaga. Ütleb et mina ega keegi teine ei saa nagunii temast aru kuna me keegi ei tea, mida tema tunneb ja läbi elab. Ma tõepoolest ei tea! Polnud ma temaga ammu suhelnud ning ta ei ole ka sõbranna lapsepõlvest. Sellega lohutan end, et miks ma varem midagi ISE tähele ei pannud. Et ta salaja oksendamas käib! Või liiga palju sööb. Ma tõesti ei ole seda näinud! Miski pole sellele ka viidanud, et tal mingi selline haigus olla võib. Ainuke asi mida panin tähele on see, et ta läheb väga kergelt endast välja.
Ei tunne teda enam ära!
Kuidas ma saaksin teda aidata. Ütlesin et lähme koos arsti juurde. Aga tema ütles et tema ei taha minna kuna see ei aita...ta on seal juba korra olnud. Ka tean, et ta on võtnud antidepressante. Ma ei tea kuidas suhtuda temasse, et ta arsti juurde minna ei taha ning mida teha kui ta selline närviline on. Ta peab ju minema end ravima! See ei saa olla nii et midagi teha pole. Tema sõnade järgi on ta nagu mingi lootusetu juhtum. Näen et tal on väga halb olla! See pidev enda maha tegemine ja enesekindluse puudumine. Alati loeb see mida TEISED mõtlevad või arvavad. Jääb mulje et ta polegi kunagi elus teinud midagi sellist, mida ta ise on soovinud teha. Ning kui siis ongi, on see olnud justnagu mingi järjekordne prohmakas teiste silmis...ja ilmselt ka ta enda silmis tundub see peagi prohmakana kuna teised niimoodi arvavad.
Ma ei ta kui kaua see kestnud tal on. Kõrvast tuleb tal vahel verd. Ehmusin ära,miks verd kõrvast tuleb?! Ta ei vastanud. Muigas vaid. Ma ei saa peale käia et räägi räägi. Ta ei räägiks nagunii. Läheks vaid endast välja või hakkaks sama jutt nagu ikka "nagunii aru ei saa", "mis vahet sel on", "miks see sind huvitab" jne... See ajab mu enda lõpuks hulluks! Ma ei saa aru kuidas ta saab olla enda tervise suhtes nii ükskõikne. Ta ju ise teab kui halb tal olla on ja et ta ajab ka lähedasi segadusse oma ootamatute meeleolupursetega, aga ikka ei võta ta midagi ette.
Ma ei saa teda ju kättpidi arsti juurde tirida. Sundides ei saa midagi! Temaga ei katsetakski midagi sellist. Saaks suure sõimu osaliseks. Selline tunne et peab käima kikivarvul ja hoolikalt sõnu valima, mida öelda.
Ka on tal pea katki kraabitud. Korbad igal pool. Kael marraskis. Läbi unegi kraabib end.
Millest see kõik tuleb?! Kas tõesti teeb seda kõike buliimia?
Mida teha. Kerge on soovitada minna psühhiaatri juurde. Mina ju tean et peaks sinna minema. Aga kuidas ma ta nii kaugele saan viia, et ta läheks? Et ta ei tunneks mingit häbi vms?
Tahaks tagasi saada toredat sõbrannat, kes ta varem oli. Ehk oli see teeseldud lõbusus...? Ma ei tea:(. Ma ei osanud seda ju kahtlustadagi, et kas tal ehk mingisugune raske mure hingel. Kui ta ju ise ka millestki ei rääkinud! Alles nüüd sain teada...
Oleksin väga tänulik kui aitaksite mul aidata:(...
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1) Söömishäired ja sellega seotud soovitused.
2) Närvipinged-stress-depressioon ning sellega seotud soovitused.
3) Psühhoregulatsiooni võtted ja nende kasutamine.
4) Korralik töö- ja puhkerežiim, kehaline aktiivsus.
5) Ja ikkagi ka psühhiaater (esialgu võite Talle saatjaks-julgustajaks kaasas olla).
Tohter on nagu treener - asjad laabuvad sihipärasemalt ja kiiremini. Tark kasutab treeneri abi, Õpetaja juhiseid. Tark kuulab ära ja siis otsustab ise ja viib muudatused ellu.
Ja Jobukene ei kuula ja ka ei tee midagi teistmoodi.
Et asi paremaks läheb, siis on ju vaja midagi muuta. MUUTA!
Parimate tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Elu isu on otsas
Tere. Elu justkui on korras,naine laps ja oma maja.Töö on hea ja palk. Aasta aega tagasi tahtsin endalt elu võtta, pere jõudis sellel hetkel kohale ja kutsuti kiirabi.Olen aasta aega võtnud antidepressante. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Eestpalve aitab: Enneti palve, (vt internetist palveharjutust), soovida lapsele rõõmu, Abikaasale meleolu paranemist. Kehaline aktiivsus. Paraneb aju verevarustus, aktiveerub hormonaalne tegevus, lõõgastub ...
Loe edasivaimsed häired
Kuidas ma saaksin aidata lähedast , kellel on ilmselgelt mingid vaimsed häired ja luulud tekkinud, mida ta loomulikult ise ei tunnista? Perekond on talle vaenlaseks muutunud ja temaga ei ole üldse võimalik ...

Vastas dr Jüri Ennet
Käesolevalt nõutakse Perearsti suunamis-konsultatsioonikirja.
Kui patsiendi käitumine ohtlik pt-le ja/või kaaskonsaetele - siis Psühhiaatriakliiniku valvetuba.
Isik vajab ravi. ...
Mitmeid öid magamata
Tere!
Kasutasin varem mitmeid kuid kventiapiin xr 600mg+kventiapiin 200mg. Jätsin 5päeva tagasi päeva pealt ära nii trazodoon 150mg kui ka kventiapiinid. Esimene öö sain hästi magada, teisel ööl ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi annuse samm-sammuline vähendamine ja sellele vastavalt kehaliste ja vaimsete harjutuste lisamine.
Sotsiaalse elukorralduse muutmine, väärtushinnangute korrigeerimine.
Enneti palve ...
Diazepam-i tilgad lendamise ajal
Tere!
Olen elanud pikalt arevushäirete küüsis ning pika teraapiateekonna tulemusel olen saanud sellest igapäevases elus võitu. See nö viimane komistuskivi on lendamine, kus ma ikka ja jälle ...

Vastas dr Jüri Ennet
Diazepaam on nn kiirabiravim, tilgad võtta võimalusel ennetavalt - enne ärevust.
Kindlasti kehalised harjutsed, Enneti Palve (vt otsinguga). Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Trareti tarvitamisest loobumine
Tere!
Olen võtnud Traretti 50mg (1/3 tab) igal õhtul uinumiseks 8 kuud, nüüd soovin lõpetada.
Kuidas võiksin sujuvalt kasutamise lõpetama?

Vastas dr Jüri Ennet
Traretti - antidepressant. Raviarsti-psühhiaatriga koostöös saate AD annust vähendada, vajadusel mõne ravimiga asendada.
Soovitan kehalise aktiivsuse harjutusi, tehke Enneti palve harjutust (vt ...
estsitalopraam 10 mg
Tere. Alustasin juuni keskel estsitalopraam 10 mg võtmist ärevushäire puhul mis tekkisid näiteks toidupoodides/kohvikutes. Soov oleks rasedust planeerima hakata mõne kuu pärast. Kui ohutu oleks selle ravimi ...

Vastas dr Jüri Ennet
Soovid tühtajaliselt paika panna, Tabletidsujuvalt ära jätta.
Kehalised harjutused püevakorda.Töö/olme uuele lainele häälestada. Koostõõ perearsti ja naistearstiga.
HEAD HARJUTAMIST.
Jüri ...
Unehäired
Tere! Mul on probleeme unega, nimelt on mul raske uinuda, isegi kui võtan melatoniini. Öösel näen mitut unenägu ning enamus ajast mäletan neid ka hommikul. Samuti on mul hommikul raske ärgata, ei puhka ...

Vastas dr Jüri Ennet
Palderjan on hea, minu palveharjutus on hea - treenib väikevaagna lihaseid. (sirutus-ringutus, ette-alla painutus. Ja tagasi lähteasendise). Pea üleval ja ees-all parandab aju ainevahetust. Seega - harjutused. ...
Loe edasi,loen teie vastused ja tekikab kohe küsime?Vütame paljenrdaijat ,suhkrutett ja kõik on korras,.ON palju ravimeid mis lihtsal ei suuda ärevus,uinumist ja palju teisi meis rahuldada.Kirjutatke mai ei teamis roht mis teeb asja vaid hullemaks
soovitab jama

Vastas dr Jüri Ennet
Õiges koostöös psühhiaatamist, riga, ravim õiges annuses on aegajalt vajalikud.
Kas need on aidanud?
Bromazepaam 6mg,Annus suur, vajab alandamist. Xanax 0.5 aegajalt arsti juures annust korrigeerides. ...
Sylambra
Tere võtan ommikul ja õhtul sylambrat ommikul soolestik jubedalt möllab, kuu aega võtnud ei saa aru et mingit muutust oleks , äkki se ravim ei sobi mulle? Minu arust aju tahab nagu topelt mõelda?

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi toimed ja kõrvaltoimed näitavad ravimi toimet. Koostöö raviarstiga, kehaline aktiivsus.
Kehaline aktiivsus,
Jüri O.-M. Ennet
vaimne tervis
Tere!
Erinevate terviseprobleemide tõttu taotlesin osalist töövõimetust,mis kukkus läbi,kuna mul puudub psühhiaatri arvamus.vaimse tervise õe hinnangul olen läbi põlenud,mul on kõrge depressiooni ...

Vastas dr Jüri Ennet
Psühhaatri vastuvõtule,siis jääb ka ravidoc. haiguslukku. Koostöö psühhiaatriga.
Kehalie aktiivsus.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




