probleem 23.10.05 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Olen 33 aastane naine. Mul on olnud pikemat aega probleem käte ja pea värisemisega. Algas see klassi ees esinemisest ja tasapisi kasvas igapäevaseks probleemiks. Tarvitasin aastaid propranolooli kuni perearst suunas psühhiaatri juurde, kes kirjutas Cipralexi. Tarvitasin 6 kuud kuni enam ei kannatanud ravimit - tekkis tunne et pea on äärmiselt raske ja paks. Mõne kuu möödudes algas jälle värin ja alustasin jälle Cipralexiga kuni jälle tekkis tunne, et enam ei mahu. Mõne kuu möödudes jälle probleem - alustasin cipralexiga aga sain sellest pideva peavalu, mis kestis 4 kuud. Nüüd on cipralexi tarvitamisest möödas aasta ja ei ole vajanud igapäeva elus rahustavaid vahendeidpeale piparmündi tee ja palderjani tablettide. Esinemisega ei tule endiset kuidagi toime. Probleem on ka avalikus kohas söömisega kuna käed värisevad. Cipralexi kasu kõrval olen ka saanud kõrvaltoimed, mis avaldub selles, et keha reageerib temperatuurile. Külmaga on pea selge soojaga aga uimane. Temperatuuri vahetusega kaasneb alati pearinglus ( ja mitte väike). Kasutasin Cipralexi kõrval ka Xanaxit mis küll rahustas kuid värinaid suurendas. Nüüd kui viimati kasutasin Xanaxit kaasnes sellega ühe näopoole tuimus ( mis kestis umbes 30min) ja peavalu. Ei möödu ühtegi päeva kui oleks hommikust õhtuni hea selge tunne. Mida ma küll peaksin tegema, et sellest värinast lahti saada, depressante ei tahaks enam proovida. Psühhiaatri juures käies vaatab psühiaater sellise näoga otsa nagu mõtleksin ise oma probleemid välja. Räägitakse, et aitab väga hästi jooksmine - proovisin. MInu pea valutas peale jooksmist 3 päeva. Samuti on probleem sellega, et jalasääred kisuvad krampi. Kas pean sellise eluga leppima või on siiski mingi väljapääs?
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Minu harjutus, kehaline aktiivsus, ideomotoorne treening e mõttes ja rõõmsalt nendesse situatsioonidesse sukelduda, nende "pingekolletega" end mõttes-kujutlustes karastada. Suudate mõttes rahulikult, suudate ka reaalsuses.
Head harjutamist!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile
Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiMälu probleemid
Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...
Vastas dr Jüri Ennet
Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...
alkohol ja epilepsia
Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!
Vastas dr Jüri Ennet
Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,
Loe edasi
Mentaalne haigus või üle reageerimine?
Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...
Antidepressantide vahetus
Tere!
Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...
Loe edasiPidev hingamisraskus päeva jooksul
Tere,
Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...
Vastas dr Jüri Ennet
Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: