? 22.06.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.Olen 17a neiu ja sügisest abiturient.Kooli ajal on alati nii pingeline elu ja seda juba aastaid.Kool pole minu jaoks kunagi esmatähtis olnud,eesmärgiks on vaid klass kuidagi ära lõpetada igal aastal.Põhirõhk minu elus on pidutsemistel,sõpradega koos hängimisel jne.Sinna juurde kuuluvad ka suitsetamine,alkohol ja kergemad narkootikumid.Mul on suht palju sõpru-tuttavaid.On neid kes ainult joovad/suitsetavad ja narkot ei tee ja on neid kes teevad ohtralt narkot jne.Sõbrustades nn narko-sõpradega tarbin pidevalt,tihti iga päev narkot.Alko sõpradega suheldes joon halvemal juhul,erilist tõmmet alkoholi poole enam polegi.Kooli ajal tunnen,et mida pingelisem periood,seda suurem tahtmine tuleb narko järgi.Kodune olukord on normaalne.Vanemate arust on aga kool esmatähtis ja mind võrreldakse tihti teiste nn andekate ja tublide lastega,kellel koolis kõik 4-5 ja käivad veel sajas erinevas huvialaringis.Seda ma ei salli üldse.Minu elus on nii mõndagi juhtunud.Kahetsen asju mida tegin/ütlesin kunagi 14-15 aastasena.Samas 16-17a on juhtunud minu isiklikus elus nii mõndagi.On ette tulnud aegu,kus elumasendus peal.Imekombel olen suutnud need üle elada ja klassiga järjekordselt ühele poole saada.Ma ei leia,et mul on halb elu vms.Kool tekitab just kõige rohkem stressi,aga ma ei tea mis põhjusel ma narkot tarbin juba aastaid...raskeid aegu tuleb ette küll vahel,aga üldiselt ehk siis enamasti olen õnnelik ja eluga rahul.Narko on pannud mind elu üle järgi mõtlema ja sellega seoses olen näinud palju.Kunagi 14a lolli pubekana ei teadnud ma ohtudest midagi,praeguseks olen näinud seda,millest mõnel pole õrna aimugi ja mida mõni ei koge ealeski.Tean väga hästi kui ohtlikud on meelemürgid,kuid need meeldivad mulle.Võin ausalt enda kogemuste põhjal öelda,et nn "selged päevad" pole mulle probleem,kuid samas ei kujutaks oma elu ette täielikult ilma narkota.Mul on piisavalt huvisid ja mõned kindlad hobid,millega vahel tegelen.Oma sõpradele-tuttavatele,kes tahavad midagi nn proovida,soovitan seda mitte teha,põhjusel et võib liigselt meeldima hakata.See kes ma olin kunagi 14-15aastasena ja see kes ma olen praegu on nagu öö ja päev.Kui kunagised õpsid kuuleksid minu iseloomustust praegustelt,siis ei usuks nad ilmselt,et see mina olen.Ma ei tarbi midagi,et tunduda lahe vms,teen seda kuna mulle endale meeldib.Kooli koha pealt niipalju,et loll ma ilmselt pole,sest muidu poleks selliste eluviiside juures jõudnud sinna kus ma olen,aga laisk olen küll ilmselt ja tahtejõust jääb tihti puudu.Minu õppimine näeb välja nii,et teen kähku midagi ära,et saaks minna välja narkootikume tarbima jne.Tihti olen üritand ka pilves peaga õppida,kuigi enamasti ei ole sellest midagi välja tulnud eriti.Nädalavahetused on ka pidevalt pidude jne tõttu väsitavad.Saan enamasti ca 5 tundi magada öö jooksul.Selline elu on väga väsitav.Elukool õpetab kõige rohkem jällegi.Praegu õnneks suvi ja kooli pole,kuid muu on endine.
Ehk oskate mingit nõu anda,
ette tänades:Kiku Tartust

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Et kaifiga pidutsemine meeldib - siililegi selge. Sellelt - meeldib hüppelaualt - muresohu hüpataksegi. Millal tervisevint end üle keerab, seda oskame tagantjärgi murekalendrisse kirja panna. Kõik on vaid aja küsimus!
Üks tudengineiu "jukerdas" ka nende ainetega, ca poole aasta pärast tekkis suhkruhaigus, nõrkus, depressioon, enesetapukatsed, koolist väljalangemine, töötustaatus (tööd ei leia kusagilt), õppelaen aga vaja maksta - "ILUS PIDU!"
Kiku,
loodan, et Sinu järgmised kirjad ei tule haiglast, "ilusa peo" kirjeldustega.
Ohmusid, kes end ise hävitavad ja Jobusid, kes õigeid elusihte ei sea, õnnemägedele ronimisega end ei pinguta on ümberringi niigi palju. Tead seda paljudest pareminigi veel.
Kas Sinu esivanemad selleks vabadust võitlesid ning elu jätkasid, et ... ?
Ühe normaalse neiuna peaks ka Sinul tulevase ema tunded olema, soov kauneid ja terveid lapsukesi saada eksisteerima.
Kaunis loodus ja ilus mererand peaks ju kutsuma, tervisest pakatavad noored meeldima ja südant soojendama, õpilusti suurendama, tulevikuplaane seadma.
Kui süda seda soojust ei igaste, siis... võid selles kindel olla ... krematooriumis on juba hoopis teised "südamesoojendused".
Valik on Sinu. Aita ka oma sõpru õigele rajale, Sa suudad!
Sulle parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?