täielikult ummikus. 03.01.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Viimased kolm aastat on minu jaoks olnud kui tõeline põrgu. Asi algas sellega kui mu üks parimaid sõpru end ära tappis. See oli täielik ajushokk mulle, ma ei suutnud sellest aru saada ja siiamaani ei saa. Ma ei suutnud sellega leppida, ei suutnud mitu nädalat koolis käia. Pea valutas kogu aeg, nutsin kontrollimatult, värisesin üle keha, ei suhelnud mitte kellegagi, öösel ei saanud magada. Mitme kuu möödudes suutsin ma sellega hakata vaikselt leppima, kuid kogu selle jamaga mu enesehinnang langes meeletult, ma hakkasin ennast vigastama ja tegin seda nii kuidas sain - lõikusin, nii et mitu korda viidi kiirabiga minema, põletasin, peksin oma pead täiest jõust vastu seinu, laudu ja muud ära...üleüldiselt lihtsalt tegin endale nii palju haiget, kui üldse suutsin. See kõik käis hooti...vahepeal olin täiesti normaalne ja sain aru, et see, mis ma teen on vale, kuid lõpetada ei suutnud...siiamaani ei suuda. Vahepeal olin nii sügavas masenduses, et ei väljunud toastki ja siis tuli kuskilt mingi meeletu energia ja kõik tundus nii hea ja tore....ja nii see vaheldus...umbes kaks aastat järjest. Sellel sügisel tundsin ma, et nüüd on küll lõpp ja tegin seda, mida oli väga ammu tahtnud teha - võtsin igasuguseid tablette, mis leidsin sisse, kuid kahjuks/õnneks leidis mind mu õde, kes kutsus kiirabi ja mulle tehti maoloputus ja sada muud imet. Peale seda olen ma jälle sellises perioodis, et ma teen endale haiget...peksan, lõigun, põletan, kisun juukseid välja...
Ma lihtsalt vihkan ennast, ma tahaks endale nii palju haiget teha, et ma sureks valudesse, jookseks verest tühjaks...Mai saa aru, miks mul sellised mõtted on, aga ma lihtsalt hävitaks ennast ära...ja seda ma teengi. Ma ei tea kuhu ma edasi pean minema oma eluga. Mul ei ole kunagi olnud sellist toetavat perekonda ja ei taha ühtegi pereliiget asjasse segada. Ma olen väga palju üritanud ennast muuta, kuid miski sunnib mind endale haiget tegema. Ma pole kunagi ühegi psühhiaatri juures käinud ja ei teagi, kas see aitaks ja kuhu ma peaks üldse minema (elan Tartus)...Ma tahaks olla õnnelik...nagu olin kunagi. :(
Terv,
Kris

PS! Tegin võimalikult lühidalt, jättes välja palju igasuguseid asju, mida ei taha siin eriti avaldada.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tartu Psühhiaatriakliiniku dispanseris on väga head tohtrid-lastepsühhiaatrid ja nende käest saab vajalikku abi.
Saad uuesti õnnelikuks, energiliseks, elurõõmsaks.
Tohtreid ära karda.
Sinna vastuvõtule saab minna ilma saatekirjata, seega otse.
Kindlasti mine ja kohe, saad rutem murest lahti. Kui need esialgsed käigud tehtud, siis saad ka enesemuutmise küsimustega lahedamalt tegeleda.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?