VÕIMALIK ARÜTMIA? 08.01.19 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere lp. Dr. Veskimägi
Olen siiamaani kimpus oma ekstrasüstolitega. Olen tarvitanud vahepeal magneesiumi, palderjani, kalamaksaõli ja tuleb tõdeda, et mõni päev on tõesti neid vähem umb 50-100tk. Hakkasin juba peaaegu harjuma nendega ja üritasin mitte neile tähelepanu pöörata. Kaaliumit võtma ei hakanud, sest kaaliumisisaldus vereproovis oli juba peaaegu maksimum. Loodan, et teil on aega kõik see läbi lugeda.

Ühel päeval tundsin, kuidas süda tegi mitu sellist ebaregulaarset ja imelikku lööki järjest. Hingamine jäi nagu kinni ja ajas köhima. Tavalise vahelöögi ma tunnen ära, aga see oli midagi teistsugust ja kestis pikalt. Pärast netist lugesin, et tegu on AIVR (accelerated idiopathyc ventricular rhytm) ehk mingi vatsakestest pärit ebaregulaarne rütm. Arst ütles, et see pole midagi erilist. Pärast lugesin, et see rütm on ohtlik siis kui südamerütm on kiire. Aga kui see AIVR-i hoog oleks mul tulnud peale näiteks sörkides, kus mu süda tulistab pea 150 lööki minutis, mida ka arst lubas mul teha, oleks mul olnud põhimõtteliselt ventrikulaarse tahhükardia hoog ju??. See ju võib minna üle fibrillatsiooniks ja äkksurm ongi käes. Kui ma selles arstile rääkisin siis ei tundunud ta üldse murelik olevat, vastupidi pigem muigas kergelt. Ei saa enam aru, kas olen ise loll. Räägin lähemalt ka uuringutest, mis on tehtud
1) EKG - oli korras (mitumitu aastat tagasi ütles perearst, et T-sakk on V2 lülituses kõrge vms, aga ei pööranud ta sellele üldse tähelepanu ja ütles, et kõik on OK) Nüüd EKG tehes sellist anomaaliat välja ei tulnud. Arvati, et kasvueas tekkis lihtsalt.
2) Vereproov - korras (ASO näit oli 166) - öeldi, et tonsillektoomiat pole vaja kui mainisin ,et vahelöökide ärahoidmiseks võiks võtta ära mandlid.
3) EHHO - ei midagi erilist ei leitud, reurgitatsioonid olid füsioloogilised. Mõõdud korras.
4) Vererõhk korras, ülekaaluline ei ole, ei suitseta, alkoholi ei tarbi tihti.
5) Koormustest - muidu oli korras olnud, öeldi, et koormust talun hästi. Rütmihäireid koormusel ei esinenud, kuid seal oli kirjas selline asi ''varajane repolarisatsioonihäire'' - jällegi väideti, et see pole mitte midagi, et võid käia jooksmas ja kõike teha. Lugesin internetist jälle, leidsin, et tegu on ikkagi kaasasündinud südamerikkega, kus vatsakesed ei jõua normaalselt lõõgastuda ja mind saadetakse südamerahuga jooksma? Uurisin, et need kellel on varajane repolarisatsioonihäire, nendel on suurem oht erinevate arütmia teketeks ning üldse suremisoht on suurem kui tavainimestel. Olen langemas depressiooni ja iga päev ärkan tundega, et see võib olla minu viimane päev, süda on nagu kellapomm mis tiksub rinnus ja igakell võib panna piraka. Arstid ei näe mitte midagi selles hullu, vaid ütlevad, et enne kukub mulle jääpurikas katuselt pähe, kui minu süda üles ütleb. Pöördun teie poole võibolla liiga kardioloogiat puudutava küsimusega ja võib-olla ei oska te nii täpselt vastata, aga Teid ma usaldan.
Põhimõtteliselt on mul 3küsimust
1) Kas see varajane repolarisatsioonihäire koormustesti ajal on tõesti ''harilik leid'' nagu mulle öeldi ning et rindkere on südamele liiga lähedal, elektroodid võisid olla valesti peal vms - igatahes nii mulle seletati varajast repolarisatsioonihäiret.
2) Ning lisaks ikkagi see ebaregulaarse rütmi teema. Kui ma arstile ütlesin, et kui mul joostes paneb süda mitu vahelööki järjest siis ma võin saada ju ventrikulaarse tahhükardia, tema väitis, et see on ainult teooria, mis on minu ajusagarate vahel kinni ja soovitas närve ravida. Kuid kuna ma Teid usaldan siis küsiksin ka teiepoolset arvamust. Kui palju teie praktikas on olnud juhtumeid või kui palju te neid juhtumeid teate, et ka struktuurselt terve süda võib minna vahelöökide tõttu absoluutseks arütmiaks, mille tõttu tekib äkksurm?
Tahaks endist elu tagasi, jooksmas käia ja elu nautida, kuid viimase poole aastaga ma seda teha ei suuda. Psühhiaatri juurde läheks viimases hädas, aga ma juba tean mis seal tehakse - kirjutatakse antidepressandid ja rahustid, mida ma süüa heameelega ei tahaks.
3) Arst kirjutas mulle lühitoimelist metoprololi 50mg ja käskis võtta pool, aga see teeb mind uimaseks ja paneb südame nii aeglaselt käima, et vahel on tunne, et just aeglane pulss ongi ekstrasüstolite käivitajateks. Mis arvate sellest ravimist?
Ette tänades!!!

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Mõistan murekoormat. Saan aru, et olete üks paljudest, kellest on saanud dr.Google ohver. Loete midagi, võrdlete seda oma vaevustega ja tekib kindel veendumus ja pljud hirmud, et nüüd ongi see haigus. Panete tähele seda, mida kardate, mitte ei vaata asja tervikuna nagu arstid teevad. Teil on tehtud olulised uuringud, ehhoKG, koormustest ja need on korras. Kõik see südamerikete värk , ohtlikud rütmihäired on eksiarvamused-veendumused. Ühelgi uuringul pole neid ju diagnoositud.
Mida soovitan. Ehk veelkord Teid vahetult nägeva arsti, kardioloogi selgitused. On üks uuring- 24 tunni EKG. Sellega saaks suurepäraselt hinnata vahelöökide jt häirete arvu ja tüüpi. Sedade riputatakse kaela, elektroodid rindkerele. Elate oma elu ja saaks teha ka sporti, nt rattasõit, velotrenažöör. Käe-rinnalihased ei tohiks väga liikuda. Peate päevikut oma vaevustest ja hiljem võrreldake Teie tähelepanekuid uuringuleiuga kasvõi sekundilise täpsusega. Igaks juhuks mainin ka seda, et ka kilpnäärmehormoonid, TSH FT3 FT4, TPOAK oleks vaja ära teha, et välistada kilpnäärme tõbesid. Kui kõik on korras, siis nii ongi. Tundub, et vajaksite psühhoteraapiat, nt kognitiiv-käitumuslikku ravi. Sellega õpite toime tulema oma hirmude ja automaatmõtetega. Ravimitega ei kiirustaks, see jätab mulje, nagu olekski tegemist haigusega. Ei kiirustaks ka antidepressantide ja rhustitega. Sellega võib kinnistuda mõte vaimuhaigusest ja inimene hakkab ka alateadlikult nii käituma.
Kuidas on lähedussuhetega, täpsemalt oma tüdruk ja kõik sinna juurde kuuluv. Soov armastada ja olla armastatud, soov hoolitseda ja kaitsta, muidugi ka lähedsussuhte kõrghekt ehk seks ?!
Katsun vastata Teie küsimustele:
1. Varajane repolarisatsioonihäire võib olla tehniline viga, nagu arstid märkisid. Kui 24 tunni EKG seda ei näita, siis olge mureta.
2. Ebaregulaarne rütm. Ka see selgub 24h rütmiuuringul. Kui vahelööke on alla 1-2% südamelöökidest, siis on väga hästi.
3. Metoproli kirjutatakse lootuses, et see vähendab vahelöökide arvu, patsient on rõõmus ja ei pöördu. Kuid ennem täpsustaks kas vahelööke on tõesti nii palju, mis vajaksid nende vähendamist ravimiga. Ravim alati ei toimi, b blokker ehk metoprolol põhjustab rodu kõrvaltoimeid- lihasnõrkus, erektsioonihäired, uimane olek, õhupuudus jm on vaid mõned. Noorel mehel ma ei kiirustaks selle raviga, vt ka eestpoolt mõtteid.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

maovalud ja kõrvetised

Tere!!!
Mul on mure maovalude ja kõrvetistega…Olen neli korda käinud gastroskoopias : esimesel korral, olles 16 aastane, ei leitud midagi, mõned aastad hiljem neelates teist korda avastati Helicobacter ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui gastroskoopia leid on korras, Helicobacter pylori ravitud, ravi maohapet vähendavate ravimitega efektitu, siis on väga ebatõenäoline, et Teie vaevuste põhjuseks võiks olla kehaline haigus. ...

Loe edasi

Väikesed valged laigud jalgadel ja kätel.

Tere. Jalgadel ja kätel väikesed 1-3 mm suurused valged laigud. Ei ketenda ega sügele, ei ole ka kõrgemad, kuid neid on üsna palju ja tundub, et tuleb juured. Paistavad silma rohkem kui nahk on päevitunud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu, valge kliiketendustõbi, laigpigmenditus ehk vitiliigo jm. Millega just täpselt on tegu, ei saa ma kuidagi ütelda. Võimalik, et päikese käes haiguskolle ei päevitu nii nagu ...

Loe edasi

Sügelus päraku piirkonnas

Tere

Hilistel õhtutundidel/öösel hakkab päraku ümbrus sügelema, sama olen täheldanud vahel ka siis kui olen sporti teinud v on tagumiku piirkond higine...ilmselt pärakupiirkond ei saa nö ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti külastust, piirkonna vaatlust, vajadusel uuringuid ja konsultatsioone ning muidugi ravi vastavalt leiule.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Ferritiin

Tere,
Mis põhjusel toimub organismis raua taseme järsk langus? Ühe kuuga 61-lt ug/L 13-le
?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud juhul ei piisa kindlasti enam pelgalt rauatablettide söömisest, vaid on vaja kindlaks teha rauapuuduse põhjus. Kõge sagedamini on selleks varjatud veritsus. Varjatud veritsus võib tulla ...

Loe edasi

Vedel vàljaheide

Tere!

Tànan Teid vastuse eest. Tàpsustan natuke, tervekuu ta nüüd ka vaid vesivedel pole olnud, kohati. Pigem lihtsalt vedel mitte korralik vorst. Vesivedeleaks muutus viimati laupàeval kui ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tänan täpsustuse eest! Kui samas peres haigestuvad samal ajal mitu inimest iivelduse ja kõhulahtisusega, siis kõige tõenäolisemad diagnoosid on kõhuviirus või toidumürgitus. Kui on ka palavik, ...

Loe edasi

Rohekas vedel vàljaheide

Tere!

Kàisin aprilli alguses sapipôie eemaldamise operatsioonil. Ca nàdal peale operatsiooni tekkis kôhulahtisus, mis seni pole yle làinud. Vàljaheide on vedel ja roheline, kohati pôhim vaid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Üle kuu püsinud vesivedel väljaheide nõuab kindlasti täpsustavaid uuringuid. Soovitan selleks pöörduda esmalt oma perearsti vastuvõtule.
lugupidamsega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Küüne peal auk

Ei mäleta et oleks ise küünt vigastanud, kas on võimalik et mingil põhjusel selline asi ise tekib?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see on ainult ühe küüne probleem, valu ei tee ja uusi ei lisandu, siis jälgiks rahulikult selle väljakasvamist. Ohumärkideks oleks paljudele küüntele selliste lohukeste teke, pruun triip ...

Loe edasi

Punased laigud kõhul

On tekkinud laigud kõhule, alguses oli ainult paar tükki, nüüd veel rohkem tekkinud. Mujal neid täheldanud pole. Millest selline asi võib tekkida? Mõni üksik mis enne oli pruun laik, läks valgeks laiguks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõtlen roosale kliiketendustõvele ja pindmisele silenaha dermatofütoosile, on veel mõned võimalused. Rohkem ei saa ma midagi teha. Teid vahetult nägev arst (perearst) teostab difdiagnoosi, ...

Loe edasi

Punetavad ja ketendavad sõrmeotsad

Tere!

Avastasin lapsel punaste laikudega ja nahka ajavad sõrmeotsad. Punetava koha pealt on mulje nagu nahk oleks maha koorunud ja jäänud on õrn õhuke nahk. Näpuotstes on nahk ka krimpsus ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tegu on tõenäoliselt käte ekseemiga. Mis on selle põhjuseks, ei ole võimalik ainult pildi alusel öelda. Soovitan pöörduda diagnoosi täpsustamiseks ja ravisoovituste saamiseks oma perearsti ...

Loe edasi

vaktsineerimine

Tere!

Minu 69-aastane mees vaktsineeris end puukentsefaliidi vastu esimest korda 2017. a mais. Mõned päevad pärast seda avaldus tal äge eesnäärmepõletik, mida raviti mitu kuud, ja mu mees ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
1. Kui patsient saab teise doosi juuni alguses 2019, tuleb kolmas vakstiinidoos manustada 9-12 kuu pärast. Vaatamata sellele, et teine doos tehakse hilinemisega, ei muuda see järgnevate dooside ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: