Kõrvakohin 09.08.17 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere

2010. aasta lõpus oli mul elus pingeline periood. Suurimaks mureks oli liigne ärevus. Pöördusin psühhiaatri poole, kes määras raviks antidepressante. Umbes nädala jagu tarvitasin Coaxili, kuid kuna see tekitas kõrvalmõjusid, määras arst edaspidiseks Zolofti. Jõudsin kahe päeva jooksul võtta kaks poolikut tabletti, kui märkasin, et kõrvadesse ilmus madal kohin, mida varem ei olnud tajunud. Lisan tajusin peas kuidagi raskustunnet ning olin maailmast justkui ära lõigatud. Lõpetasin ka Zolofti võtmise. Pöördusin perearsti poole, kes suunas mind kõrvaarstile, neuroloogile ja kardioloogile. Tuvastati kõrgvererõhktõbi. Kuulmisega oli kõik korras. Ka neuroloog ei leidnud ühtegi patoloogiat. Hakkasin tarvitama Nolipreli. Mingil hetkel kadus ärevus ära, kuid kõrvakohin ning peas olev raskustunne jäid alles. Mõtlesin tol hetkel kogu aeg enda tervise peale ja olin üsna mures. Lõpuks pöördusin uuesti psühhiaatri poole, kellelt sain teraapiat ja tablettravi (Ixel). Lõpuks kadus ka raskustunne peast, kuid kohin jäi alles. Kohin kõrvades ei valmistanud mulle aga erilisi probleeme, kuna kuulsin seda enamasti üksnes õhtuti enne magamaminekut täielikus vaikuses. Teadsin, et see ei ole kadunud, aga ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Lapsepõlves põdesin tihti raskekujulisi (mädaseid) kõrvapõletikke. Põletikke olen põdenud ka veel täiskasvanueas. Paari aasta vanuselt teostati kõrvas ka laseroperatsioon. Tehtud on ka ühe kõrva šunteerimine. Mürarikastes kohtades (kontserdid, lennukiga lennates) hakkasin pärast kõrvakohina teket kasutama apteegist ostetud kõrvatroppe.

Käesoleva aasta 1. juulil käisin ühel rokk-kontserdil, mis kestis 3 tundi. Olin üsna lava ees. Heli oli küll tugev, kuid kuna kõrvadesse see valuaistinguid ei tekitanud, ei tundnud ma väga muret. Sel korral ma kõrvatroppe ei kasutanud. Koju jõudes kuulsin ma vaiksemas keskkonnas kõrvades vilinat. Läksin magama ning hommikuks oli see kadunud. Alles oli madal kohin, mis on mul juba peaaegu seitse aastat olnud. Samas tundusid kõrvad kuidagi imelikud ning hakkasin mõtlema, et äkki tegin endale kuidagi tugeva müraga ikkagi liiga. Pöördusin kõrvaarstile, kes määras audiomeetria. Lisaks teostati tümpanomeetria. Mõlemad olid korras, kuid imelik tunne jäi endiselt kõrvadesse. Kõrvad tundusid kuidagi rasked ja ebamugavad olenemata sellest, et kõrvaarsti kinnitusel on kuulmise ja kõrvadega kõik korras. Mingil hetkel hakkasin tajuma ka seda, et kõrvakohin on justkui valjemaks läinud. Mingil hetkel kõrvadest nn raskustunne kadus, kuid nüüd tajun kohinat ka situatsioonides, kus see varem ei avaldunud (näiteks õhtuti natukene vaiksemas keskkonnas diivanil istudes, vaikselt telerit vaadates jne). Ma ei ole oma peast saanud mõtet, et ma võisin ikkagi selle kontserdiga endale liiga teha ja oma kõrvu kahjustada. Olen oma loomult olnud kogu aeg üsna ärev ja teatud mõttes ka depressiivne inimene. Sundmõtteid on mul raske peast saada. Tervis on mulle oluline ja iga väiksem kõrvalekalle häirib mind. Hetkel olen sellest enda hinnangul valjemaks läinud kohinast juba umbes kuu aega väga ärritunud. Muretsen ja mõtlen, et kas peangi nüüd niiviisi kogu oma elu edasi elama. Olen hakanud ka tinnituse kohta internetist lugema ja otsima (varasemalt ma seda ei teinud). Kas võib siiski olla, et kahjustasin müraga oma kõrvu nii, et eelnimetatud testid seda ei tuvasta? Või on see siiski pigem psühholoogilist laadi, et olen enda liigse muretsemise ja ärevusega tinnitust valjemaks teinud?

Lugupidamisega

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Tänan usalduse eest. Kui erinevad spetsialistid on leidnud, et kõik on korras, siis nii ongi. Kirjutan seda, mis võib tunduda imelik. Kuid täiesti vaikses ruumis kuuleb enamus inimesi peas vähest kohinat, vilet- selle põhjus on normaalne vereringe, närvitalitus, lihaste-sidemete liikuvus jm. Võite teha küsitluse oma lähedaste ja sõprade seas- kõik nad kinnitavad seda. See kõik on normaalne ja seda ei panda tähele. Umbes nii nagu ei tajuta käekella, sokke jm. Tundub, et Teie probleemistik on seotud ühelt poolt sagedaste kõrvapõletikega, eks need jätavad oma jälje küll. Kirjelduse alusel esineb ka müratundlikkus, sellest pikem taastumine. Ja teisalt- liigne ärevus. Ärevuse suurendusklaas, kasutan seda väljendit, on asi mis teeb enamus inimesi haigeks. Normaalne ärevus ja mure on mõistlik ja vajalik, liigne aga mitte. Raske ennekõike inimesele endale ja tema lähedastele. Ei pea õigeks rahustite ja antidepressantide tarvitamist- elu ju alles ees. Nendel ravimitel on rodu kõrvaltoimeid, mis sageli võimendab algset probleemi, tekib niiöelda nõiaring. Usun, et selgitused, kasvõi see kiri siin, Teie arstide selgitused ja psühholoogi konsultatsioonid, eneseabi, aendustegevuse leidmine, müra vältimine on need, mis võimaldavad elada hästi ja tunda elust rõõmu.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

kuumad hood

Tere! Käisin juuli lõpus soole uuringul,mis oli minule väga hirmus,kus mu keha oli valust krampis
Peale uuringut on mu kaelas torkiv valu(mitte kogu aeg),nagu oleks paks ja kogu-aeg
kuumad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Eeldan, et mõtlete sooleuuringu all koloskoopiat. Ei oskaks seda uuringut küll kirjeldatud kaebustega kuidagi seostada. Kuumahood on kõige sagedamini seotud östrogeenipuuduse ja klimakteeriliste ...

Loe edasi

Pikaajaline madal palavik

Tere

Haigestusin veebruari lõpus, pidasin seda tavaliseks külmetuseks/viiruseks ja ravisin käsimüügiravimitega jooksu pealt. Haiguslehte ei võtnud ja elasin oma tavapärases elurütmis. Kuna ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kahtlustan, et korduvad alumiste hingamisteede põletikud on mingi muu haiguse sümptomiks. Soovitan täpsemaid vere ja immuunsusuuringuid, atüüpiliste haigustekitajate vastased ...

Loe edasi

Vereproovi vastused.

Tere,

Ma soovin teada, et mida antud vereproovi vastus näitab 62238-1 - eGFR (CKD-EPI) ja referentsusväärtus (60 ml/min/1.73m2) Minu tulemus oli 127. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
eGFR- tuleb ingl keelsetest sõnadest estimated glomerular filtration rate. Eesti keeles võiks seda nimetada neerude jõudluseks jääkainete eemaldamisel. Tegemist on keerukama valemi järgi ...

Loe edasi

Valud kolmnurgas ja palavik.

Tere.
Olen 44aastane naisterahvas ja viimase kahu kuu jooksul on tekkinud ärevust tekitav haigushood.
Nimelt hakkab kolmnurgas (magu) väga tugevalt valutama ning muutub keskoht kõvaks kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Hakkan Teie kirja lõpust peale. Kindlasti teeb iga arst oma tööd adekvaatselt, lihtsalt patsiendi mured on tihti keerukamad, segu erineva lähtega vaevustest. Kõike korraga ja kiiresti ravida ...

Loe edasi

veresoonte lõhkemine

Tere, olen 29 a naine 170 cm pikk ja 65kg sünnitanud 2last. Jalgadel esineb üksikuid veenilaiendeid, kuid probleemiks on veresoonte lõhkemine jalgades. Enne lõhkemist tunnen tugevat survetunnet ja valu ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kergesti tekkivate verevalumite puhul oleks mõistlik teha ära esmased hüübimissüsteemi uuringud. Selleks peaksite pöörduma oma perearstile. Veenilaiendite puhul on abiks kompressioonsukkade ...

Loe edasi

Relvar Ellipta ravimist

tere, peale kopsupõletiku jala peal põdemist avastati lõpuks , et kopsus oli vesi, mis sealt ravimitega eemaldati. siis saadeti pulmonoloogi juurde, kes tegi 2x spirograafiat ja ütles, et näitajad alla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldate ravimi kõrvaltoimeid, tundub, et need on üsna olulised. Iga ravimiga on nii, et hinnatakse ravimist tuleneva kasu ja kahju suhet ja otsustatakse edasine. Siinkohal saan vaid soovitada ...

Loe edasi

Peavalud, pearinglus, nõrkus, mis selle põhjustajaks võiks olla?

Tere!
Olen juba 2kuud piinlenud peavaludes, meeletud valud, mis ei lase ei magada ega muul ajal rahulikult olla, olen neelanud ikka korraliku koguse erinevaid käsimüügis müüdavaid valuvaigisteid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Kirjeldusest ei segu kahjuks, mis konkreetsed analüüsid Teil on tehtud sh. millised kilpnäärmenäitajad on tõusnud. Kui puugihammustus on võimalik, tasuks ehk uurida ka puukborelioosi suhtes. ...

Loe edasi

Röga ja pidev palavik 37

Kelle juurde peaksin pöörduma, et välja selgitada pidev limavool neelus, hommikuti muutunud rohekas-kollaseks, ühel hommikul olnud ka verine. Kurk on kergelt valus, veidi punane.
Lisaks mind vaevab ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka perearst ja tema uurib ja suunab kuhu vaja. Tundub, et võiks nõu pidada kõrva-nina-kurguarstiga, kuid seda otsustab Teie perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Valud peas, kaelas ja kães.

Tere. Detsembris saab 4 aastat kui olen võidelnud ãrevushãire ja paanikahoogudega. Mul on tehtud vereanalüûs et vãlistada kasvajad. Tehtud veel kilpnäãrme uuring. EMO-s olen kãinud paanikahoogudega lugematu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid vahetult nägeval ja uurival arstil on võimalus kõike täpselt hinnata, küsitleda. Kui kolleeg nii ütles, siis ta tugineb ikka faktidele. Pinge võib olla ka näiteks päevi kestev leheriisumine, ...

Loe edasi

Tervis

Tere, küsisin paar päeva tagasi teilt vereproovide kohta, vereproovid pidid olema korras.
Nimelt on mind vaevanud juba 4 kuud peavalu ja meeletu väsimus. Pea valutab ja tihti muutub pea selliseks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Oleks see vaid nii, et üks vereproov näitab ära täpse haiguse. Kahjuks see nii ei ole. Ja arsti mõte kipub liikuma sagedasematelt haigustelt harvem esinevate suunas. Ega muud kui hea koostöö ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi