pidev väike palavik 01.08.04 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere! Olen 30 aastane naisterahvas ja hädas pikka aega kestnud palavikuga, mis kõigub vahemikus 37-37.6. Hommikuti palavikku reeglina ei ole, see tekib lõunast ja sellega kaasneb ka väsimus ning õrn liigeste valu ülakehas (õlgade ja turja piirkonnas ning kätes). Algas kõik 2003 kevadel, mil palavik kestis 3 kuud ning suve saabudes läks üle. Oktoobris 2003 tuli palavik tagasi ning ei ole siiamaani ära kadunud. Günekoloogi juures tehti bakterioloogiline külv, see oli korras ja muidu oli ka seal kõik korras. Peale kuude pikkust ja mõttetut käimist ja analüüside võtmist (uriin, väljaheide, veri kõige tavalisemad näitajad, EKG, mis olid kõik korras) perearsti juures, laiutas ta lihtsalt käsi ning ütles, et "üks tuttav sai terveks siis, kui käis mägedes suusatamas, äkki peaksite teie ka minema" ja kuhugi edasi ei suunanud. Põhjalikku vereanalüüsi mul tehtud ei ole. Lõpuks võeti minu enda soovituse peale klamüüdia ja mükoplasma analüüsid verest ja need olid positiivsed. Kuna perearst ütles, et kollet ei ole üldse võimalik tuvastada, see võib olla kus iganes organismis ja määras kõige üldisema ja igale poole mõjuva 10-päevase antibiootikumi (cefzil) kuuri. Palavikku see aga ära ei võtnud. Samal ajal rääkis perearst, et kurk ei ole korras. Otsisin siis ise aprillis 2004 tasulise LOR (mujale on ju suunamist vaja) arsti, kes avastas, et mandlid on mädased ja tuleks ära lõigata. Olin kohe nõus, sest vähemalt oli nüüd mingigi diagnoos ja ma uskusin ning lootisn, et peale seda saab kõik korda. Mai lõpus oligi mandlioperatsioon. Konsulteerisin samal ajal ka reumatoloogiga (jällegi eraarst, kuhu saab ilma suunamiseta), kelle nõuandel pean 6 kuud profülaktika mõttes sööma PLAQUENIL tablette. Vereanalüüs reumat ei näidanud ja arst konsultatsiooni käigus ka reumat ei tuvastanud. 2 nädalat peale opi käisin uuesti ka LORi juures, kes ei tuvastanud mingeid tüsistusi ning arvas, et üle kahe nädala ei tohiks palavik kesta, see poleks normaalne. Kuna kuu aega peale operatsiooni ei olnud palavik ikka veel ära kadunud, kirjutas reumatoloog profülaktika mõttes välja ühe kuu jagu ibuprofeeni (400 mg 3 x päevas). Olen kuu-ajase palaviku- ja reumarohu ibuprofeeni kuuri läbi teinud, opist on möödas 2,5 kuud ning 3 kuud olen jõudnud juba ka plaquenili tarbida, aga palavik ikka ära ei kao, pigem on suuremaks läinud (viimastel päevadel 37.5-37.6, varem enamasti 37.2). Mõnel üksikul päeval vahel harva palavikku ei ole. Ma ei kraadi ennast iga päev, saan enesetundest aru, kas on palavik või ei, kontrolli mõttes olen kraadinud ja enesetunne ei ole kunagi valetanud. Kopsupilt oli korras, vähemalt perearst jutu järgi, või ei osanud ta lihtsalt sealt midagi välja lugeda, sest midagi ilmselget ei paistnud. Rase ei ole, töö on vahel üsna stressirohke, ei suitseta, karsklane ei ole.
Oma perearstist mul abi ei ole, vahetan ta niipea välja kui leian kellegi, kes on kompetentne ja kelle on tõsisem suhtumine oma töösse. Ei oska enam ühegi arsti juurde pöörduda peale nende, kelle juures olen juba käinud. Ehk oskate Teie nõu anda, mida peaks uurima või millise arsti juurde pöörduma. Pikaaegse palaviku ja pideva väsimusega on väga kurnav elada. Töö ja kodune elu kannatavad, kuna ei suuda maksimaalselt panustada ja ei ole just tore elada koos inimesega, kes enamus õhtutel ei suuda töölt tulles muud teha kui pikutada või magada.
I.T.

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere I.T
Tänan usalduse eest panna kirja oma mure ja lähetada see läbi arvuti Teie suhtes täiesti tundmatule tohtrile. See annab tunnistust tõsisest probleemist.
Proovin vastata. Kui lüüa lahti arstiraamatud siis saame lehekülgedekaupa haigusi mis võivad anda vähest palavikku. Teid uurinud arstid on lähenenud täiesti õieti: uuritakse niinimetatud koldeinfektsioone milleks võib olla mandlipõletik aga ka väike hambajuure või põskkoopa põletik. Põletik võib olla ka mujalgi organismis, kopsudes, neerudes, põies. Sedasorti põletikku tekitab kas viirus või bakter, põletikukolle on kapseldunud ja ei anna seetõttu ka märgatavaid sümptome.
Teine väikest palavikku andev haigusterühm on autoimmuunsed haigused. Nende haiguste korral organismi immuunsüsteem hakkab ründama kehaomaseid kudesid, millekõigus vabanevad palavikku esilekutsuvad ained. Siinkohal võiks loetleda reumaatilised haigused ja mitmed lihaspõletikud kaasaarvatud südamelihaspõletiku ehk müokardiidi. Päris igaksjuhuks reumatoloog Plaquenili ka välja ei kirjuta, küllap on kolleeg leidnud selle siiski tarviliku olema. Selgust aitab tuua ANA ja AMA testid, ka südamelihase seisundit iseloomustavad testid: ALAT, ASAT, CK, CK-MB. Seda võib määrata nii perearst kui kardioloog. Kirjeldate hommikust lihasvalulikust mis võib olla reumaatlise haiguse tunnuseks.
Kolmas rühm palavikupõhjuseid võiks nimetada hormonaalseteks. Täpsemini on üks haigusseisund nimega türeotoksikoos ehk kilpnäärme ületalitlus nii mõnigikord väikese palaviku põhjuseks. Seisundit on lihtne täpsustada hormoonanalüüsiga, kas perearst või endokrinoloog määrab TSH ja ft4 hormooni. Sõltuvalt ulemusest saab määrata edasist raviplaani. Hormonaalse staatuse nihe leiab aset ka raseduse korral.
Neljas vähest palavikuandvad seisundid võivad olla tingitud niinimetatud tsentraalsest patoloogiast. Mingi protsess mõjutab palavikukeskust ja nii tekibki püsivalt kõrge kehatemperatuur. Selgust selles küsimuses aitab tuua neuroloog.
Viies väikest palavikku andvad haigused on suures osas psühhogeensed. Stress, hirm, mure mida ka ise ei pruugi teadvustada võib olla sellise sümptomi tekke põhjuseks.
Ühest meditsiinikäsiraamatust meenub test: patsiendile atakse 3 päeva niinimetatud reumaravimeid, kasvõi ibuprofeeni 0,4x3 ja 3 päeva patsient tarvitab mõnda pehmet rahustit, näiteks lexotanil 3 mg x3 või Xanax 0,5 mg x2-3. Mõlema ravimitarvitamise ajal fikseeritakse patsiendi kehatemperatuur kraadides 3-4 x ööpäevas.
Väike püsiv palavik on tegelikkuses arstide niiöelda õudusunenäoks. Seda eriti haigetel kellel uuringud paistavad olema korras. Mõistan Teie perearsti meeleheidet. Minu sooviks oleks Teid ka lepitada oma perearstiga ja arutada temaga asja uuesti ja rahulikult. Lihtne on arsti vahetada kuid sellega võib tekkida olukord kus uus arst suhtub Teisse eelarvamusega mis ei tule kellelegi kasuks. Pealegi on arstid ise päris stressis arvestades reforme meditsiinis ja tugevat alarahastamist. Arstid on siiski vaid inimesed.
Esitasin terve rea uusi uuringuvõimalusi, arvestades nende paljusust on neid üsna tülikas läbi viia ambulatoorselt, seetõttu kaaluksin ka haiglauuringu võimalusi.
Loodan, et sain veidi selgust tuua Teie mure võimalikesse põhjustesse.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Sete uriinis ja pidev vetsus käimine

Laps hakkas lasteaia õpetajate sõnul tihedasti vetsus käima ja palju jooma möödunud nädala alguses(nädal algusega 6.september). Haigestus kolmapäeva öösel vastu neljapäeva(nohu ja väike palavik). Jätkus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Pean õigeks veelkord arsti külastust, Lapse põhjalikku läbivaatust, täisvereproov, CRV, uriiniproov ja külv, veresuhkru test ! Siis mõtelda ja leida õige ravi.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Väike palavik

Suur mure seoses palavikuga. Tänaseks on nädal aega püsinud pisike palavik, u 37,0-37,2. Hommikul palavikku pole, samuti ka ohtul mitte umbes 21st. Aga vahepealsel ajal on palavik pidev, kaisin perearstil ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Viirusinfektsioonist täielik paranemine võib võtta aega mitmest nädalast kuudeni. See ei ole isegi palavik. Kui Teie arst on rahul ja muretu, siis olge Teie ka. Kui on ärevusgäire, siis "läbi ...

Loe edasi

Pidev väike palavik

Tere!
Minu mure on pidev väike palavik, mis ei taha ära kaduda.
Jäin eelmine kolmapäev arvatavasti viiruse kätte. Palavik, peavalu ja hammastesse kandunud valu. Laupäevaks oli peavalu kadunud ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Eeldan, et olete varasemalt olnud terve inimene ja kroonilisi haigusi ei põe.
Inimese normaalne kehatemperatuur on kaenla alt mõõdetuna 36,1-37,3. Ööpäeva lõikes kõigub kehatemperatuur ...

Loe edasi

väike palavik

Tere! Olen 31 aastane mees. Nädalas 3-4 korda käin sporti tegemas (jõusaal, ujumine). Tööviis istuv. Alates augustist on pidev väike palavik, kui õhtuti kraadinud olen (37,2-37,5) Olen käinud ka perearsti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Ehk siis jälle perearst ja uus läbivaatus ja uued mõtted uurimiseks ja raviks.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Palavik

Tere.
Mul selline mure,et mul on 6-päeva olnud väike palavik 37,2-37,5 esimesel kahel päeval oli ka meeletu nohu, nina oli lõpuks veripunane. Loputasin veega võtsin sudafedi tablette, nüüd oleks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist
Usaldage oma arsti. Iga uuring näiteks räntgenuuring või veretorge ikka kahjustab veidi patsienti. Kui arsti hinnangul on haiguskulg hea, siis ei ole just tõesti sügavat mõtet teha uuringuid, ...

Loe edasi

pidev palavik

Tere!

Minu mure on järgmine. Praeguseks on mul juba üle kolme kuu olnud väike palavik. 37,2-37,5 iga päev. Jaanuari alguses põdesin põskkoopapõletikku ja peale seda on vaid kahel päeval palavik ...

Vastas dr Eero Merilind

Lugupeetud küsija.



Sageli on palavik haiguse näitaja, kuid on olukordi, kus kehatemperatuuri

kõrgenemine ei ole seotud tõsise haigusega. Kui kõik põhianalüüsid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: