Artroosi ägenemine, pikaaegne stress ja menopaus - seosed 04.08.26 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Teie kirjeldatud pikaajaline psühholoogiline koormus, menopausi algus, meeleolumuutused ja liigesevaevused võivad tõepoolest olla omavahel seotud. Samas ei kirjutaks ma järjest uutes liigestes tekkivaid valusid ja põletikunähte ainult stressi, pingelanguse või menopausi arvele.

Pikaajaline stress mõjutab organismi mitmel viisil. Muutuvad uni, lihaspinge, valulävi ja valuaistingu töötlemine ning krooniline stress võib muuta olemasoleva valu märksa häirivamaks. Mõnikord annab organism just pärast pika pingelise perioodi lõppu tugevamalt märku väsimusest ja erinevatest vaevustest. See ei tähenda aga tingimata, et pingelangus ise oleks tekitanud liigesepõletiku.

Ka menopausi ajal võivad liigese- ja lihasvalud sageneda. Östrogeenitaseme langusega kaasnevad osal naistel liigeste jäikus ja valulikkus ning varem väheseid vaevusi põhjustanud artroos võib muutuda tuntavamaks. Seega võib menopaus olla üks Teie vaevusi mõjutav tegur.

Kuid Teie kirjelduses äratab tähelepanu see, et iga paari nädala järel muutub valulikuks ja põletikuliseks uus liiges ning eelmised liigesed ei jõua täielikult rahuneda. Artroos põhjustab enamasti koormusega seotud valu ja jäikust, kuid mitme liigese korduva põletiku korral tuleks välistada ka põletikuline reumaatiline haigus.

Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule just ajal, kui mõni liiges on turses või põletikuline. Vahetul läbivaatusel saab hinnata, kas tegemist on tõelise liigesepõletiku ehk sünoviidiga või pigem artroosist, kõõlustest ja liigest ümbritsevatest kudedest lähtuva valuga. Vajadusel saab teha vereanalüüsid, näiteks hemogrammi, CRP ja settereaktsiooni ning vastavalt läbivaatuse leiule täiendavad reumatoloogilised uuringud. Mõnikord annab palju lisainfot ka valuliku liigese ultraheliuuring. Vajadusel suunab perearst reumatoloogi konsultatsioonile.

Üksik keset päeva mõõdetud kortisoolisisaldus 344 nmol/l ei võimalda hinnata, kas organism on olnud pikemat aega „kõrge kortisooli seisundis”. Kortisooli sisaldus muutub ööpäeva jooksul ning sõltub paljudest asjaoludest. Kroonilise psühholoogilise stressi hindamiseks ei ole juhuslik kortisoolianalüüs kuigi informatiivne.

Oluliseks pean ka Teie mainitud depressiooni sümptomeid. Kaks aastat kestnud väga raske perekondlik olukord on suur psüühiline koormus. Kavandatud psühhiaatri konsultatsioon on seetõttu väga mõistlik. Depressiooni, ärevuse ja unehäirete ravi võib parandada ka kroonilise valu talumist ja üldist enesetunnet.

Hormoonasendusravi küsimust tasub omakorda arutada günekoloogi või menopausiraviga tegeleva arstiga. Varasemad kõrvaltoimed ei tähenda tingimata, et kõik hormoonravi võimalused Teile ei sobi – kasutatavaid preparaate, annuseid ja manustamisviise on erinevaid.

Kokkuvõttes võivad nii pikaajaline stress kui ka menopaus Teie liigesevaevusi võimendada, kuid järjest uute liigeste põletikunähtude tekkimist ei soovitaks nende arvele kirjutada enne, kui põletikuline liigesehaigus on välistatud.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?