Mononukleoosile ravi? 10.09.21 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!

Kirjutan Teile, et jagada oma lugu ning küsida Teie arvamust ja nõu.

Viis kuud tagasi ma haigestusin ja olen sealtmaalt alates haiguslehel olnud.

Haigus algas väga äkitsi kõhulahtisuse, kohutava iivelduse, halva enesetunde ja suutmatusega süüa, isegi natukene süüa proovitud toidu oksendasin välja. Mu enesetunne oli nii halb, et ma ei suutnud voodist tõusta, kõht kuumas ja olin kaetud üleni külma higiga. Järgmised nädal aega oli mu enesetunne nii halb, et pöördusin korduvalt EMOsse, kuid asjatult, keegi midagi öelda ei osanud, ka analüüsid olid enam-vähem korras, va lipiidid, mis olid tõusnud, aga vahepeal väidetavalt juba normaliseerunud.

Esimesed nädal aega oli kõige hullem ja sealt alates üliaeglaselt liikunud kergelt paremaks, kuid sellest hoolimata on mu olemine äärmiselt halb ja tihti täiesti väljakannatamatu. Vahepeal mitu kuud mul iiveldas nii tugevalt, et ma öökisin ja oksendasin igal hommikul. Ma ei suutnud süüa, mul oli konstantne isutus, pea oli paks ja valutas, samuti valutasid silmad ja silmade tagant. Mõnikord oli surve tunne silmadele nii suur, et silmad oleksid nagu pea seest välja tahtnud tulla. Mu nägemine oli nagu hägune, kuid samas ei olnud ka. Kehatemperatuur oli kraadi võrra tõusnud, jalad katsudes tuimad ja surisesid igal korral, kui püsti tõusin. Kolmandal kuul kattis jalgu nädalaks täpilne lööve.

Tänaseks olen ligi 13 kilo alla võtnud, selle aja jooksul ligi 7 korda peaaegu ära minestanud. Olemine on nõrk ja jõuetu ning pidevalt iiveldab, jalad on jätkuvalt katsudes vahepeal tuimad, kuid surinat enam väga ei esine. Kõrvad on terve aeg eritanud minu kohta palju vaiku ning viimased kuu aega käivad pidevalt kergelt lukku. Vahepeal on mõni üksik parem päev, kuid ka siis on halb, aga lihtsalt mitte nii halb ning siis on jälle nädal-kaks, kus olemine on nii halb, et suudan vaevu püsti tõusta, iiveldus on nii suur, et ajab oksele ja toit alla ei lähe. Ma pole kordagi selle viie kuu jooksul tundnud ennast normaalselt, nii nagu varem.

Olen käinud gastroenteroloogi juures, mulle on tehtud gastroskoopia, ultraheliuuring ja MRT ülakõhust, kuid need on korras. Käisin ka kliinilise psühholoogi juures ning tema hinnangul ei ole tegu ärevus- ega psüühhika häirega. Olen käinud neuroloogi juures, mulle on tehtud MRT peast ja närviuuring jalgade ja käte närvidest, mis on ka korras olnud. Samuti külastasin ka reumatoloogi, kuna 15aastaselt oli mul autoimmuunhaigus (stilli tõbi), kuid ka tema ei avastanud midagi, mis oleks kuidagi seotud reumaatilise haigusega. Ainus asi, mis on tulnud vereproovidest välja on mononukleoos, kõik muu on olnud korras.

Kuna mu olemine on viis kuud olnud nii halb ja möödunud enamasti pisarates, siis olen otsinud ka mujalt abi, näiteks käisin bioresonants uuringus, mis ütles, et mu kehas on võimust võtnud tsütomegaloviirus. Ehk siis kinnitas ka vereproovist välja tulnud mononukleoosi. Ravimitest olen saanud cerucali, mis mu iiveldust ära ei võta ega olemist kergemaks ei tee.

Mu olemine on täiesti kohutav, möödunud on viis kuud ja ma peaks kuu pärast naasema tagasi tööle, sest haigusleht saab läbi, aga ma ei kujuta ette, kuidas see peaks võimalik olema. Kas te oskate mind kuidagi aidata või kas on võimalik mononukleoosi/tsütomegaloviiruse puhul rakendada mingit ravi? Olen tänulik iga soovituse eest, sest ma ei jaksa enam igapäevaselt valada neid krokodillipisaraid, mis tulevad halvast enesetundest ja hirmust tuleviku ees, sest möödunud on juba viis kuud ja ma olen jätkuvalt haige ja ei suuda/julge isegi üksinda kodust välja minna.

Tahaksin ülekõige olla taas terve ja elada normaalset elu.

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Mõistan muret. Teid on väga põhjalikult uuritud, ei ole leitud konkreetset kehalist haigust. Ilmselt on tehtud ka puugihaiguste ja kilpnäärme jt analüüsid ? Kas günekoloogi olete külastanud, mõtleksin paarile seisundile, endometrioos ja rasedus ?
Praegune mulje, tegemist võib olla pigem mitteorgaanilise haigusega, nt ärritunud soole sündroomiga. Välistada ei saa mõnda harvikhaigust. Saan soovitada vaid jätkuvat koostööd oma perearstiga, tema vaatab Teid vahetult ja uurib edasi.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?