Uni 13.01.04 / Perearst
Külastaja küsib:
Mul on mure ja ma otsustasin sellega siia pöörduda. Nimelt ei jää ma absoluutselt magama. See on kestnud juba pikka aega - ei mäletagi, kuna see alguse sai. Õhtuti ma juba mõtlen hirmuga, et öö jälle läheneb ja kuidas ma täna saan magama jäädud. Kui lähen normaalsel ajal voodisse (ütleme näiteks kell 12 öösel), vähkren tunde uneta. Endalegi tundub imelik - mõned panevad pea padjale ja juba magavadki. Aga mitte mina, ma lihtsalt leban tunde voodis ja ootan und. Sellisel juhul õnnestub lõpuks umbes kella kolmeks magama jääda, kui veab. Enamasti aga ma ei lähegi nüüd enam nii vara magama, sest see on iseenda piinamine. Ei oska enam midagi proovida ka - lammaste lugemine ja muud sellised rahva nipid on ammu läbi proovitud ja kasutud. Kui kõik normaalsed inimesed magavad, vaatan mina telekat või loen näiteks raamatut. Ja siis satungi voodisse alles kella kolme ajal. Samas on mul hommikuti muidugi kohutavalt raske tõusta, võimalusel magan ka hommikul poole lõunani. Kõige veidram on see, et kui ma ka väga väsinud olen (on näiteks olnud väga väsitav päev ja tunnen, et tahaks magada), siis ikkagi ma ei uinu, uni lihtsalt ei tule... Millest see tingitud on? See hakkab elu juba tõsiselt segama, miks ei saa mina magada nagu normaalsed inimesed ja pean öösiti nagu öökull üleval passima? Vabadel päevadel saan ma oma unetunnid täis magatud (näiteks kella 3-st öösel kella 12-ni... kuigi ka see, nagu ma lugenud olen, ei ole õige, sest öine uni on tervisele parem kui päevane), kuid koolipäevadel jääb uneajast tõsiselt puudu. Silmaalused on järjekindlalt koguaeg paistes ja tumedad... Teised arvavad samuti, et see ei ole normaalne, soovitavad unerohtu. See aitaks kindlasti, kuid sellest jääb ju sõltuvusse ja see oleks viimane, mida ma tahan. Olen ju ise alles 15 aastane tüdruk... Ei saa väita ka seda, et see unetus oleks seotud mingi sisepinge või üldise ärevusega.
Olekski siit küsimus, et mida ma saaks teha, et ma ometi kord normaalselt magada saaks? Äkki oleks mingeid soovitusi uinumiseks?
Arst vastas:
dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere noor daam
Ma mõistan ja elan kaasa Sinu murele. Kirjatel on väga raske anda mingeid lõplike soovitusi aga ma püüan.
Unevajadus on igale inimesele ainuomane, mõnele piisab 5 tunnist, teiseleaga on vaja 10 tundi rahuliku und.
Unehäire võib olla paljude kehaliste ja vaimsete haiguste sümptomiks. Ainult kaebusest, et uni ei tule ja on kehva jääb väheks. Meenuvad siinkohal kilpnäärme ületalitlus, depressioon ja mitmed teised. Seetõttu ei ole ka õige määrata unerohtu haiget uurimata. Seetõttu soovitan võtta ühendust perearsti ja psühhiaatriga. Seda päris julgesti, sest arstid me olemegi selleks et aidata abivajajaid.
Kirjeldasid, et vaevus on seotud koolipäevaga. Siit soovituys muuta oma töö ja puhkeaeg nii soodsaks kui vähegi võimalik. Kui õppida siis täie pingega ja puhata samuti korralikult. Igati vajalik on füüsiline koormus meelepärasel alal vähemalt pool tundi päevas.
Arstina räägin igale unehäirega patsiendile nn unehügienist.
1. Minna magama iga päev ühel ja samal ajal
2. Mitte süüa peale kella 18-19.00
3. Soodsalt mõjub jahedam hästi tuulutatud tuba, t 18-20 C
4. Igasuguised meeli elevil hoidvad mõtted tuleb proovida lükata homseks
5. Ase peaks olema mugav, mitte väga kõva ega pehme
6. Enne uinumist on soovitav väike jalutuskäik õues
7. Uinumist soodustab mõni õhtune rutiin: hammaste pesu, head ööd musi, igavavõitu jutukas, natuke näputööd jm
8. Tähtis on järjepidevus, ei tasu meelt heita kui vaatamata 4-5 korrale uni ei tule. Uni võib muutuda paremaks 15-20 korral aga ta muutub kindlasti
9. Suitsetamine, must te, kohv, ka mõnuained, näiteks amfetamiin on unehäire põhjuseks. Seetõtu kindel ei nendele
10. Kui uni tõesti ei taha tulla 1 tunni jooksul, siis on targem tõusta üles ja teha midagi kasuliku, selle asemel et lesida ja ennast ahistada tüütute mõtetega.
Loodan, et sain olla veidigi kasulik. Sellel portaalil vastavad ka psühhiaatrid küsimustele. Soovitan Sinu kirja koos minu vastusega kopeerida ja saata see ka kolleegidele. Mitu pead on mitu pead.
Head tervist soovides Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
Neelamisraskused
Tere!
Mul on juba üle aasta olnud raskusi neelamisega. Eriti raske on neelata kuiva toitu, sest tunnen, nagu oleks kurgus mingi takistus ja pean neelamiseks rohkem pingutama. Viimasel ajal ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud neelamisraskus vajab kindlasti arstlikku uurimist. Eriti oluline on see, et alguses oli raske neelata peamiselt kuiva toitu, kuid viimasel ajal on raskusi tekkinud mõnikord ...
Pärasoole valu
Tere
Täna öösel ärkasin selle peale et pärakus nagu sügavamal oli tugevam valu,mis kiirgas alaselga natuke ja tuharasse. Möödus umbes 3-4 minutiga kui liikuma hakkasin?Söön õhtuti enne magamaminekut ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud öine äkiline valu sügaval pärakus või pärasooles, mis kestis 3–4 minutit ja seejärel täielikult möödus, meenutab seisundit, mida nimetatakse proctalgia fugax ehk mööduvaks ...
Südamepuudulikkus ja kodade arütmia
Tere. Olen rasvunud: 163cm/104 kg. Diagnoos: Südamepuudulikkus ja kodade virvendusarütmia. Kas minu eas on ohutu katsetada kaalulangetussüstidega
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Vastan kohe Teie põhiküsimusele: jah, ka 74-aastaselt võib kaalulangetussüstide kasutamine olla põhjendatud ja ohutu, isegi kui Teil on südamepuudulikkus ja kodade virvendusarütmia. ...
Suus valusad kohad ja villid suus. Ei talu happelist, soolast ja kõvemat toitu.
Hädas suuga. Juunist alates suus valusad piirkonnad ja viimasel ajal ka villid. Mida teha ja mis arstile pöörduda?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Mõistan Teie muret. Kui suu limaskest on juba juunikuust saadik valulik, tekivad uued villid ning söömine on muutunud ebameeldivaks, vajab probleem kindlasti põhjalikumat uurimist.
Loe edasi
Süvenev õla probleem
Kas selliste sümptomite (24/7 püsiv valu, liikumistakistus ja taastusravi - järgne süvenemine) ning konservatiivse ravi läbikukkumise põhjal on tegemist mõjuvate meditsiiniliste põhjustega õla ja kaela ...
Vastas dr Madis Veskimägi
ormanseti kahjustust, on sageli otstarbekas teha kõigepealt õlaliigese röntgenülesvõte, kui seda pole varem tehtud, ning seejärel õla ultraheliuuring või MRT. Ultraheli võimaldab hästi hinnata mitmeid ...
Loe edasiÖine tugev jalavalu peale kipsi (pöialuu murd)
Kolm päeva peale kipsi eemaldamist pöialiigeselt tekkisid öösed tugevad valud, mis ulatuvad labajalast puusaliigeseni ja ei lase magada. Valu on väga piinav, vahetan öö otsa asendeid aga see ei aita. Vimovo, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud olukord vajab kindlasti täiendavat arstlikku hindamist. Pärast kipsi eemaldamist võib esineda jalalaba ja liigeste jäikust, turset ning valu, kuid nii tugev valu, mis ...
Nahahaigus
Kirjutan sõbra pärast. Puutub tööjuures kokku ilmselt kahjulike ainetega ja selle tulemusena on ta näos ja peas tugev lööve tekkinud. Sügeleb, ketendab, vahepeal paistetab, tulitab, kipitab. Vahepeal on ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud olukord teeb mind murelikuks. Kahe kuu jooksul tekkinud tugev sügelev, ketendav, punetav ja kohati turseline nahalööve, mis algas pärast tööl kasutatava vaigu vahetumist, ...
Südames pakitsev tunne
Tere
Viimaselajal tihti vasakus rinnus pigem allpool vasakus nurgas v seal löhedal pakitsev tunne.Vahest on ka teravad torked sga need korraks ja mööduv.Ühtegi muud tunnust pole,ei ole raske hingata,õhupuudust ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud vasakpoolne pakitsev tunne rinnus ja aeg-ajalt tekkivad teravad torked võivad olla mitmesuguse päritoluga. Kõigepealt soovin Teid rahustada: sellised vaevused ei tähenda ...
Histoloogiline uuring
Käisin mõõka neelamas ja võeti maost proovid,vastused tulid.Tulemusi seletatud mida need tähendavad ja mida peaksin tegema ei ole keegi.
Ülevaade
TEOSTATUD UURINGUD
GA1003 x 1 Gastroskoopia
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh, et kirjutasite ja lisasite nii gastroskoopia kui ka koeproovide vastused. Mõistan Teie muret, eriti kui uuringul leitud muutuste tähendust ei ole Teile seni selgitatud.
Loe edasi
Gastroskoopia uuringu vastus
Gastroskoopia vastus:
Kirjeldus: FGDS söögitoru vabalt läbitav , pülorus tavalise kujuga, tavalise peristaltikaga, bulbuses limaskesta turse, hüpereemia - võetud biopsiad nr I ja II, distaalsem ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie gastroskoopia vastuses on mitu olulist leidu, mida püüan selgitada.
1. Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD). See tähendab, et maosisu liigub tagasi söögitorusse. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: