Covidi tüsistus: kõrvakoopa põletik 30.08.26 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Teie kirjeldatud olukord vajab kindlasti kõrva-nina-kurguarsti edasist jälgimist, kuid kirja põhjal ei kõla see tüüpilise ägeda ja ohtliku kõrvapõletikuna.

Mõiste „kõrvakoopa põletik“ ei ole päris täpne diagnoos. Kompuuter- või MRT-uuringul võidakse kirjeldada vedelikku keskkõrvas või kõrva taga oimuluus paiknevates nibujätke ehk mastoidi õhkrakkudes. Selline vedelikuleid ei tähenda iseenesest ägedat mastoidiiti ehk rasket luupõletikku.

Ägeda mastoidiidi korral on inimene tavaliselt haigem: esineb tugev kõrvavalu, palavik ning kõrvataguse piirkonna valulikkus, punetus või turse. Teil neid nähtusid kirjelduse järgi ei ole, mis on rahustav.

Teie puhul tundub olulisem probleem olevat juba pikemat aega häiritud keskkõrva ventilatsioon. Nina ja keskkõrva ühendab kuulmetõri. Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide järel võib selle limaskest tursuda ja keskkõrva koguneda vedelik. See põhjustab kõrva lukusoleku tunnet ja juhtivuslikku kuulmislangust ning mõnikord ka tasakaaluhäiret. Selline vedelik võib püsida nädalaid või isegi kuid.

COVID võis olla probleemi vallandanud viirusinfektsioon, kuid ligi aasta hiljem püsinud vaevusi ei saa enam ainult COVID-i „tüsistuseks“ nimetada. Nüüd on olulisem välja selgitada, miks keskkõrva ventilatsioon ei ole taastunud.

Soovitan pöörduda uuesti kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule. Vajalikud oleksid kõrva vaatlus ning kuulmise täpne hindamine audiomeetria ja tümpanomeetriaga. Arstil tasub üle vaadata ka Teile tehtud kompuuteruuringu pildid ja vastus, mitte lähtuda ainult lausest, et „koopas on vedelikku“.

Kui probleem on peamiselt ühes kõrvas ja vedelik püsib täiskasvanul pikemat aega, tuleb kõrva-nina-kurguarstil hinnata ka ninaneelu ja kuulmetõrve piirkonda, vajadusel endoskoobiga. Enamasti on põhjuseks healoomuline ventilatsioonihäire, kuid püsiva ühepoolse keskkõrvaefusiooni põhjus tuleb täiskasvanul siiski välja selgitada.

Kui keskkõrvas püsib rohke vedelik ja kuulmine on selle tõttu oluliselt langenud, on lisaks ravimitele olemas ka teisi ravivõimalusi. Kõrva-nina-kurguarst võib teatud juhtudel kaaluda kuulmekile väikest avamist ja vedeliku eemaldamist ning vajadusel ventilatsioonitoru paigaldamist.

Korduvad antibiootikumikuurid ei pruugi sellise seisundi puhul aidata, sest keskkõrvas püsiv vedelik ei tähenda tingimata bakteriaalset infektsiooni. Samuti tasub Nasonexi kasutamise vajadus ja kestus kõrva-nina-kurguarstiga üle vaadata.

Tasakaaluhäirest rääkige arstile kindlasti eraldi. Kui lisaks tekib järsku tugev pöörlev pearinglus, ühe kõrva kuulmine langeb äkki veelgi, tekib tugev kõrvavalu või palavik, kõrvatagune piirkond muutub punetavaks ja turseliseks või lisanduvad muud neuroloogilised sümptomid, tuleb pöörduda kiiresti arsti poole.

Kokkuvõttes ei ole praegu peamine küsimus niivõrd see, kas vajate veel üht antibiootikumikuuri, vaid miks vedelik kõrvas püsib ja kui suure osa kuulmislangusest see põhjustab. Sellele annavad kõige paremini vastuse kõrva-nina-kurguarsti läbivaatus, tümpanomeetria ja audiomeetria.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?