Jõnks vasaku ribi läheduses ja siis südam jätab löögi vahele 14.08.26 / Perearst
Külastaja küsib:
Tere lugupeetud arst,
Mul see probleem olnud 4+ aastat juba. Täpsemalt, siis vasaku ribi alt käib nagu mingisugune jõnks/mulks läbi ja siis süda jätab löögi vahele ja teeb 1 tugevama löögi sekund hiljem järgi. Peale "jõnksu/mulksu" tunnet liigub see nagu otsejoones ülessepoole ehk südamesse. Pulssi katsudes samalajal kui see "jõnks" ribi alt läbi käib on ka tunda kuidas südamerütm korra kaob ja siis ühe-kahe tugeva löögiga normaalseks tagasi läheb.
Käisin ka südamekoormuse testil ühekorra ise makstes ja seal näitas südame vahelööke, aga öeldi, et midagi ohtlikku ega hullu pole. Arst arvas, et äkki mingi magu/maks ärritub ja see omakorda siis segab korra südant, aga ma ei tea sellisest selgitusest...
Kas peaks igaksjuhuks kellegi poole pöörduma? Need tekivad igapäev mitmeid kordi, aga kui puhanud ja rahulikult olen, siis väga harva. Stressi/füüsilise töö ajal tekivad väga sagedalt, mitmeid kordi minutis, siis kohe tunda ette ära, et hakkavad vahelöögid tekkima.
Mul muidu kõrvetisi ka vahepeal, kas see võib ka antud olukorda tekitada? Muidu üleüldine tervislik seisund normis ja terve, südameprobleeme pole peres olnud. Vasak rind on natuke suurem ka kui parem, aga see vist seotud vasaku õla ära vajumisega, vasak õlg allpool paremast cm jagu, kui õla tagasi tõmban, siis rind enamvähem samasuur nagu parempoolse oma, sellejaoks MRT viitas M.supraspinatuse tendinoosile leidu seega see vist ei seostu asjaga?
Aitäh teile!!
Arst vastas:

dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere!
Teie kirjeldus meenutab üsna tüüpiliselt südame vahelööke ehk ekstrasüstoleid. Sellisel juhul tekib üks südamelöök tavalisest varem, sellele järgneb veidi pikem paus ning järgmine normaalne südamelöök tundub seetõttu tavalisest tugevamana. Inimene tajub seda sageli nii, nagu süda jätaks ühe löögi vahele ja teeks seejärel tugeva löögi.
Seda toetab ka asjaolu, et koormustestil registreeriti Teil vahelööke. 30-aastasel muidu tervel inimesel on üksikud ekstrasüstolid väga sagedased ja enamasti healoomulised. Neid võivad soodustada stress, vähene uni, suur füüsiline koormus, kofeiin, energiajoogid, alkohol ja nikotiin.
Vasaku roidekaare all tuntava „jõnksu“ või „mulksu“ päritolu on kirja teel raske määrata. Võimalik, et tajute südame vahelööki või sellele järgnevat tugevamat kokkutõmmet veidi ebatavalises kohas. Seedetrakti gaasid, mao täitumine ja refluks võivad samuti tekitada rindkere ja roidekaare piirkonnas ebameeldivaid aistinguid ning muuta südame töö tajumise tugevamaks. Kõrvetiste olemasolu tasub seetõttu arstile kindlasti mainida. Samas ei kirjutaks ma korduvaid rütmihäireid lihtsalt mao või maksa ärrituse arvele.
Kuna Teil esineb neid episoode iga päev ja stressi või füüsilise töö ajal vahel isegi mitu korda minutis, soovitan pöörduda perearsti poole. Mõistlik oleks teha tavaline EKG ning 24–48 tunni südamerütmi Holter-uuring. Holter võimaldab täpselt kindlaks teha, kas tegemist on kodadest või vatsakestest lähtuvate vahelöökidega, kui palju neid ööpäevas esineb ning kas esineb ka teistsuguseid rütmihäireid. Vajadusel võib arst määrata südame ultraheliuuringu ja vereanalüüsid, näiteks hemoglobiini, elektrolüüdid ja kilpnäärme talitluse näitajad.
Kasulik oleks Holteri ajal teha oma tavapäraseid tegevusi ning märkida üles hetked, mil tunnete „jõnksu“ ja südame löögi vahelejäämist. Nii saab Teie aistingu salvestatud südamerütmiga täpselt kokku viia.
Vasaku õla madalam asend ja supraspinatuse tendinoos võivad põhjustada õla- ja rindkerepiirkonna lihasluukonna vaevusi, kuid südame vahelööke need tõenäoliselt ei põhjusta.
Kui südamekloppimisega kaasneb minestamine või minestuseelne tunne, tugev rindkerevalu, oluline õhupuudus või tekib pikemalt kestev väga kiire või ebaregulaarne südamerütm, vajab olukord kiiremat arstlikku hindamist.
Seega ei kõla Teie kirjeldus esmapilgul millegi ohtliku moodi, eriti arvestades varasemat rahustavat koormustesti tulemust. Kuna vahelööke esineb aga sageli, tasub need Holter-uuringuga korralikult dokumenteerida. Siis ei pea enam oletama, mis „jõnksu“ ajal südamega toimub – seda saab salvestuselt täpselt näha.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)
Nõuanded teemal: Perearst
Lõualuu anommalia röntgenis 8 aastasel poisil
Tere!
Käisime tü kliinikumis laste hambaarstil.
Lapsel polnud lõikunud kahte viimast vasakpoolset hammast.
Tegi röntgeni , et selgust saada, ja kui pilti nägi siis muutus täiesti nõutuks.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Mõistan, miks selline olukord Teid ärevaks tegi. Sõna „kasvajaline“ kõlab lapse puhul eriti ehmatavalt. Samas ei tähenda kasvajaline moodustis automaatselt pahaloomulist kasvajat. Lõualuudes ...
Rota
Tere! Kas peaksin tegema beebile rotaviiruse vaktsiini? Igal pool antakse erinevat nõu…
Huvitav on see, et minu andmete järgi saab seda Eestis tasuta alates 2014. Olen ise vaktsineeritud, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Jah, soovitan beebi rotaviiruse vastu vaktsineerida. Rotaviirus on väikelastel sage kõhulahtisuse ja oksendamise põhjustaja ning kõige suurem probleem on kiire vedelikukaotus. Raskematel ...
Nahaärritus
Lööve on mõlemal käel. Kahel pool kaelal ja natukenäol. On juba nädal. Alguses oli vähem. Oli ka kokku puude tööjuures epox ehk kahekomponentsete segudega. Nende pesu vesi satus kätele ja samas nende kätega ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjelduse põhjal võib lööve olla seotud tööl kasutatava epoksüvaigu ehk kahekomponentse segu või selle komponentidega. Need ained võivad põhjustada nii otsest nahaärritust kui ...
Näo ja kurgu/kaelapiirkonna probleemid
Tere!
Mul on probleem kaela ja näo piirkonnas. Sümptomiteks on pidev kurguvalu, aga seda ainult ühel poolel, see on kestnud vahelduva eduga juba aasta aega, nohu jm külmetusele sarnasevaid ...

Vastas dr Madis Veskimägi
ere!
Teie kirjeldatud vaevused vajavad minu hinnangul täiendavat uurimist. Eriti oluline on asjaolu, et sümptomid on kestnud üle aasta ning kurgu-, suulae-, näo-, pea- ja kaelapiirkonna vaevused ...
Punnid peenisel
Tekkis peenisele üks punn siis teine,nüüd neid kolm.vahel sügelevad,alguses on nagu punane väike laik ja siis muutub punniks ,muid kaebusi ei ole .mis punnid need on ?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi ei ole võimalik kindlalt öelda, millega tegemist on. Peenise nahale tekkivatel punetavatel laikudel ja punnidel võib olla mitmeid põhjuseid ning õige diagnoosi jaoks ...
Neerupuudulikkus
Tere! Kirjeldan olukorda: 2026.aasta kevadel uurisin oma vereproovi näitudest eGFR-i, mis oli hetkel 30,22. Sain AI abil teada, et seda näitu ei tohi ignoreerida. Oma varasemaid analüüse vaadates sain ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud neerufunktsiooni langus vajab kindlasti arsti tähelepanu, kuid praeguste andmete põhjal ei ole põhjust paanikaks ega saa ka järeldada, et tegemist oleks raviveaga.
Loe edasi
Pea ringlus,tasakaaluhäired,juba pool aasta ,ravi ei ole saanud ?
TERE. Dr Sujetina kirjutas välja--- Vertimed 24 M6, see ei aita ja vererõhku alandavad rohud---aga ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud olukorras ei soovita ma omal käel Vertimedi tsinnarisiini vastu vahetada. Pool aastat kestnud tasakaaluhäire ja kalduvus kukkuda vajavad 78-aastasel inimesel kõigepealt ...
Biopsia leid
Tere! Koloskoopia käigus tehtud käärsoole biopsia andis järgmise vastuse: Prooprias mõõdukas krooniline infiltraat lümfotsüütidest, plasmarakkudest ja neutrofiilidest.
Kas see leid viitab mingile ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie toodud biopsiavastus kirjeldab tõepoolest käärsoole limaskestas põletikulisi muutusi. „Proopria“ ehk lamina propria on limaskesta sidekoeline kiht. Selles leitud lümfotsüüdid ja ...
varvaste tuimus ja valu
jalgade valu on olnud aastaid, olen ka ravimeid saanud, kuid nüüd on uut sorti valu: valu mõlema jala varvastes, varbad on tuimad, valutavad päeval ja õhtul-öösel, tugevate valuvaigistite abil saan vahelduva ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud vaevusi ei saa ainult varvaste või labajalgade „kulumisega“ seletada. Artroos võib küll põhjustada labajala ja varvaste liigeste valu, jäikust ning mõnikord turset, ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




