Tikid, ärevushäired(?), uimasus, keskendumisraskused, mäluprobleemid 06.11.19 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere!

Mure 15aastase pojaga.
Sel õppeaastal kurdab palju uimasust, keskendumisraskusi ning mäluprobleeme. Õppimine ise on korras, st hinded on head, aga õppimine võtab kaua aega. Keskenduda raske ning lisaks tikid muudavad ka õppimise raskemaks.
Samuti on tulnud tohutult palju muremõtteid - surmaga seoses ning üldse erinevad muremõtted. Mõnipäev ketrab ja ketrab mitmeid tunde, nutab. Lisaks seoses sellega, et tal pidevalt uimane olla ning keskendumisraskused ja mäluprobleemid. Kardab, et midagi on äkki peaga/ajuga. Küsib pidevalt, et kas see ja too ja kolmas asi on normaalne. Nt see, et ta ei mäleta, mis ta eile tegi või mis arst rääkis suures enamuses või mis õpetaja koolis rääkis jne.
Lisaks on tal juba aastaid erinevad tikid. Esimesed tikid algasid ilmselt umbes 5 aastaselt, (tagantjärgi mõeldes). Köhatuste ja tati kurku tõmbamise häältega. Laps oli pidevalt haige - köha ja nohu ning lasteaias ei käinud. Pidevate häälitsemiste kohta ütles perearst, et küll läheb üle. Tikidest ega millestki sellisest ei rääkinud. Saadeti ka allergoloogi juurde. Diagnoosiks erinevad allergiad tolmulestade ja kasside ning koerte vastu.
Tikide olemasolust sain ise tänu googeldamisele teada 2015nda aasta suvel (laps oli siis peaaegu 11aastane). Laps hakkas ennem suvevaheaega silmipööritama ning suvel lisandus pea viskamine. Väga tugevalt ja pidevalt. Pöördusin ka perearstile. Ausaltöeldes ei meenu, kas ja mida toona tehti. Aga mingiaeg saadeti psühholoogi vastuvõtule. Samuti neuroloogi juurde ning käisime ka uneuuringul.
Tikisid on olnud aegade jooksul palju ning erinevaid, vahelduvaid. Viimased püsivad (üle aasta) on olnud asjade puudutamine ja koputamine nendega käest ära panemisel. Samuti lülitite/kraanide lõgistamine. Hullematel perioodidel lõgistab lüliteid umbes 30 korda. Kõik, millest möödub, kõike on vaja kätega puudutada, vahel ka jalgadega. Ühest toast teise minek võtab aega. Lisaks on sellist ringi vaatamist. Viimane võtabki õppimise ajal nii palju aega, et õppimisele kulub vahel 4-5tundi. Raamatute lugemine on eriti keeruline.
Koolis üritab neid tagasi hoida, aga ütleb, et pärast on selline raske tunne, et peab neid nagu järele tegema.
2015. aasta sügisel käisime kuni detsembrikuuni ka vibroakustilises teraapias. Kahjuks see ei aidanud kuidagi.
Muremõtteid on lapsel olnud aegade jooksul erinevatel perioodidel erinevaid. On alati olnud tundlikum. Muidugi on meil ka minevikus olnud raskemaid aegu, mil elasin koos vägivaldse elukaaslasega. Poiss oli siis mõneaastane. Tema puhul vägivalda ei kasutatud. Aga ta nägi ja tundis ikka, mis kodus toimub ja milline terror pärast lahkuminekut toimus. Hiljem kui oleme sel teemal rääkinud, siis ta ei mäleta eriti sellest ajast midagi. Teab, et midagi oli, aga ei mäleta, mis täpsemalt.
See õppeaasta on aga asi eriti hull. Lapsel on nii raske. Need peauimasused, keskendumisraskused ja näluprobleemid. Lisaks mured, tikid. See on sellibe kompott, et ma lihtsalt ei tea, kuidas teda aidata. Igapäevane on pidev muretsemine, nutmine jne. Kardab, et midagi hullu on.
Perearst tegi vereproove. Erinevate vitamiinide puudus ning kilpnääre. Olid korras. Veresuhkur korras. Suvel tehti ka erinevaid vereproove, siis oli D-vitamiini puudus.
Hetkel sööb 2500 ühikut D-vitamiini päevas, C-vitamiini ning Magnex Citrate + B60 (seda soovitas perearsti asendanud arst suvel, kuna lapsel tikid; eelnevalt andsin B-kompleks vitamiini).
Muid uuringuid perearst nüüd sügisel teinud pole. Suunas psühholoogile. Psühholoogi juures käinud hetkel ühe korra ning läheb veel. Saan aru, et tegemist on kindlasti ka psühholoogilise probleemiga, aga millest tuleneb see pidev uimasus ja keskendumisraskused ja mäluprobleemid? Laps on pidevalt mures. Soovisin saada saatekirja neuroloogile. Arst küsis, miks ma sinna soovin. Seletasin, et tikide pärast ning lisaks sellepärast, et lapsel juba mitu kuud uimasus, keskendumis- ning mäluraskused. Arst ütleb, et neuroloog ei tegele selliste probleemidega. Vahepeal pidi saatekirja tegema, aga ei teinud; laps käis ka perearsti vastuvõtul pärast seda (tahtis arstiga ise rääkida oma muredest) ning arst ütles, neuroloog tegeleb närvidega, mitte selliste probleemidega nagu temal on. Aga minu mõistus on otsas. Mida ma tegema pean? Iga päev on see pidev muretsemine tal, et äkki midagi on ta peas? Helistasin ka eile hommikul uuesti arstile, ütlesin, et ma tõesti ei tea, mida tegema peaksin, aga olukord on päris hull, minu mõistus on otsas, ma ei tea, kuhu või kelle poole pöörduma peaksin, vastas, et teeb siis saatekirja neuroloogi juurde, et nii olla lihtsam mul. Tänasin ning jäin ootama, millal saatekirja valmisolekust teada annab (lubas teada anda, kui saatekiri tehtud). Täna hilisõhtuks veel saatekirja tehtud pole. Vähemasti digiloos ma seda ei näe.

Kas oskate ehk anda nõu, mida ma saan teha, et last aidata? Kuhu pöorduda? Kas on võimalik lasta teha lapsele uuringuid, et ta peas/ajuga on kõik korras?

Lisan infoks veel, et magamajäämisega on ka tihti probleeme, uni ei tule või on lihtsalt nii palju muremõtteid, et lihtsalt ei suuda uinuda. Aeg-ajalt sonib ja vahel ka kõnnib unes. Tuleb voodist välja, kõnnib ühest toast teise ja ajab segast juttu ja küsib segaseid asju.


Ette tänades!

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Tikid ilmnevadki tavaliselt vanuses 5-14, hiljem hakkavad vähenema ja võivad kaduda - põhjuseks aju motoorsete keskuste arenguhäire. Ravi vajavad nad harva ja siis määrab selle neuroloog. Muude probleemidega tuleb pöörduda psühhiaatri poole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Kas see arutelu oli kasulik?