kuklas imelik ja pea kisub ja käib ringi? 23.07.07 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 40 aastane naine. Aastaid tagasi põdesin kilpnäärme ületalitlust, üsna kaua ja ägedalt, mistõttu tekkisid ekstratsüstolid südames ning vererõhk kõrgenes. Sain ravi Merkazolili ja metroploloiga, millest Metroprololi (50 mg)kasutan siiani 0,5 tbl. hommikul. Alates 22 eluaastast olen kimpus onud nö neuroosiga või nüüd siis ärevushäire. Ei möödu ühtki päeva, kui ma ei kardaks surma, ja kui ma ei mõtleks surmale. Hommikuti võtan ka 0,25 mg Xanax-it, seda juba ikka üle aasta. Lisaks on mul krooniline ninakinnisus, panen tilku kogu aeg, sest kui nina on kinni, siis tekib lämbumistunne ja nüüd on lisandunud mingi imelik neelatamine kogu aeg, kusjuures lõpuks ei saa enam korralikult neelatada, sest suu on kuiv ja läheb nagu krampi. Töötan suures koolis juh. asetäitjana majandusalal, eelmisel aastal lõin oma firma, mis küll eriti ei toimi hetkel.
Perearsti juures käisin analüüse tegemas mai alguses, kardiogrammi ka, kõik näidud olid normis, kolesterool 5,2; Hgb 14,3; suhkur 5,0, muu pole meeles. Kilpnäärne analüüsid olid korras. Vererõhk oli siis 150/95, paar päeva tagasi mõõtsin, kui pea sõitis, siis oli 150/100-le. See on kõrge. Olen ülekaaluline ca 15 kg, kuid maha ei lähe, kuigi tegin isegi Reductili kuuri (endokrinoloog kirjutas välja), mis ei aidanud kriipsugi. Olen mitu aastat tagasi loobunud magusast, võid ei tarbi üldse, söön vähem, kui kes iganes mu tuttavatest, siiski ei muutu midagi. Häbenen ennast, peegli ette pole 9 aastat läinud, riided ostan peeglisse vaatamata, tunde järgi. Ainult nägu vaatan peeglist , kui meigin.
Hirmude tulemusena hakkasin aeg-ajalt jooma Long drinki, eriti, kui tundsin südames jälle neid jõnkse. Siis need jõnksud selleks korraks nagu kadusid. Kui jõin, siis kartsin kogu aeg sõltlaSEKS JÄÄDA, SIISKI IKKA võtsin. Nüüd enam niipalju ei joo, sest lihtsalt ei taha. Suitsu teen ka nagu jumal juhatab, vahel ei tee mitu nädalat, siis teen paki korraga.
Nüüd probleemi juurde- kolm aastat tagasi hakkasid mul äkki kuklas meeletud peavalud, nagu noaga lõikaks. esimene kord siis, kui oksendasin (olin haige). Siis oli veel paar korda ja läksin neuroloogile. Saadeti kompuutrisse/tomograafiasse, kus ei leitud midagi. Siis sain paar päeva protseduure sanatooriumis. Valusid selliseid pole enam olnud. Vererõhk oli siis ka samasugune, kehakaal ka. Muud asjad ok. Siis lasti mind eelmisest töökohast lahti, olin 5 kuud kodus, sain kooli tööle. Töö on vaheldusrikas aga kohutavalt pingeline. Probleemid finantseerimisega jne jne. Kuna läksin tööle 2006 jaanuar, siis eelmisel aastal ei puhanud kordagi, ja puhkusele sain selle aasta juulis, seda ka paari päeva kaupa, sest koolis on remondid ja muu suvine tegemine.
Kui Olin kodus, siis hakkas pea tegema imelikke asju, mul kuklas nagu kisuks, käivad nagu mingid jõnksud, isegi istudes tekib kõikumise tunne, et kukun toolilt maha. On hetki, kui kõigub, nagu oleksin kõikuval laevalael või põrandal. Kord istusime mingi pingi peal, mis kõikus ja mul tekkis jälle vastik tunne ja paanika ka kohe. Õhtuti, kui loen voodis pikali, siis on mingi aeg ok, kui järsku jälle nagu keegi tõmbaks kas kuklast või juustest või ... KUi keeran voodis küljeli, siis nagu kukal veab. Surub ka kuklas. Ja need nõksud nagu keeraks mu momentaalselt üles, tekib hirm, süda klopib, lähen higiseks, siis istun mitu minutit nii, et ei julge liigutadagi, ühes asendis. Vahel tunnen, et surun oma lõualuid nii kõvasti kokku, et need hakkavad valutama.
Aga hullem on öösel: on hetki, kui ma nagu tahan üles ärgata aga ei saa, siis nagu jõuga rebiksin end ülesse, sest tean, et kui ma seda ei tee, siis ma suren sinna. Siis on selline pool unesegane tunne, mõtted siia-sinna, tekib hirm, et lähen hulluks, ärevus, ei saa enam uinuda. Siis tean, et olen jälle hommikul väsinud, üritan magada aga ei julge magama jääda, et see tunne-vajumine kuskile, ei saa liigutada, et see tuleb jälle tagasi.
Kui kõigutab, siis läheb ka süda pahaks, vahel poole söömise pealt jätan kõik järele. Oksendanud ei ole, teadvust pole kaotanud. Aga kas see jõnks ei ole äkki hetkeline teadvuse kadu?
Eelmisel aastal käisin silmaarstil, mõlemad silmad 1,0 (lugemiseks) aga ma ei ole ostnud prille välja.
Kardan, et mul on peas kasvaja. Kunagi kukkusin libedaga, kukal käis klopsti vastu maad aga see oli ikka oma 4 aastat tagasi ja siis midagi muud ei toimunud. Pea ei valutanud, ega midagi. Või et algab Alzheimeri tõbi,s est mu vanaemal oli see ja ma olen tema moodi.
Elan Pärnus ja tahan minna kontrolli aga ma ei tea, kas siinsed arstid on nii head, kui Tartus või Tallinnas.
Kas te oskate nõu anda, mis ma tegema pean?
Merike