Mälukaotus ja Sisemälutöö 01.10.25 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Esiteks esineb seda, et pilt kaob eest ära ja lihased ei suuda üldse siis kontrollida. Seda siis kui see toimub selgroo ja väikeaju vahelisest kahjustusest. Kui ajust , siis on rasked tasakaalu häired , pilt on eest läinud, aga olen veel teadvusel , et kuskilt kinni haarata või langetada ennast ettevaatlikult. Esineb seda, et olen täiesti kivikuju sombi nii, et pea on tühi ja terve kere on nagu reaalne laip kuni taastumiseni. Lihtsalt vajub ja kukub nii nagu gravitatsioon mõjutab. Nõrkemisega pildi kasutust esineb minul umbes 5-12 korda kuus. Pärast seda ma ei mäleta mõni hetk mis juhtus ja siuke olek justkui oleks uuesti sündinud. Meenutamine umbes pool kuni terve minut. Tühja peaga laiplik olek võib minul kesta pool kuni 4 tundi 3 korda kuus. Kõik see pole veel minu jaoks kõige olulisem vaid sissejuhatus. Kõige olulisem on minul see, et ma olen iga päev õhtuti 9-12 paiku oma peas kinni ja ei ole suuteline sealt välja tulema. Ma lihtsalt meenutan omi ammuseid mälestusi, mis käivad minul reaalse filmina silme eest läbi. Sadu erinevaid nii moodi. Ma lihtsalt ei jaksa ei vastata, ammugi liigutada. Ma mõnikord võin isegi kaasa mõelda ümbruskonnas toimuvast , tahtes isegi vastata , aga ikkagi kivistunud pilgul istun nurgas. Kõige suurem pingutus, mida teha suudan on oma sõrme otsad korraks tõmblema panna. Ma ei taha mõelda nii. Tavaliselt just see aeg on minul tohutult kiire tööde toimetamisega. Ma näen ja kuulen ümber toimuvat , aga sellest on vähe kasu. Vahest suudan abi paluda, aga mulle on teatatud, et lihtsalt laiskus, mängin lolli ja lihtsalt tõuse püsti. See on veel ka lahja võrreldes sellega, et minul viimasel ajal on tekkinud aju sisene elu dimensioon. See tähendab seda, et ma toimetab oma kodus , mis on täpselt sama nagu tavaliselt, aga tegelikuses ma teen neid oma peas ja reaalsuses mind tegelikuses ei viibinud. Ma tunnen tundeid, emotsioone ja valu ka siis kui ma oma peas maailmas elan. Isegi hääled on täpselt lähedaste omad , mida kuulen, aga see kehtib ainult siis kui on haudvaikus. Kui haud vaikus ei ole siis ma saan aru, et see ei ole reaalsus, sest hääled ei klapi ümbrusega, aga see ka siis ei aita, sest siis ma ärkan igal pool mujal oma kodus erinevates asendites ja olukordades üles nii, et hääled ei klapi ümbrusega. Nii tavaliselt 12-20 korda kuni jõuan reaalsusesse , aga siis on probleem see, et ma olen ülimalt jõuetu ja kui ma ei liiguta, siis ma kivitsun sombi näoga kuskile väga pikaks ajaks ning satun kohe oma aju sisesesse ellu tagasi. Kestvus umbes 4-6,5 tundi. Esineb kord nädalas, vahest paar korda. Ma olen siis nagu, et [APPI, MA TAHAN VÄLJA SAADA!], aga keegi ei kuula ja usutakse, et ma lihtsalt mängin lolli kui tegelikult olen justkui halvatud. Minu kuldne aeg läheb ära, mida ma võiik paljudeks muudeks asjadeks kasutada, milleks ma tegelikult tahan. Ma kahetsen iga kaotatud hetke, aga ma tean, et see on lihtsalt minu paratamatus, millega ma kahjuks pean veel kogu oma elu veel läbi elama.

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Eeldatavasti on varem tehtud nende seisunditega seoses ka aju uuringuid, (EEG; MRT), määratud ka diagnoos ja ravi.
Kui nende seisunditega seoses on küsimusi, tuleks need esitada psühhiaatrile.

Dr. Ain Pajos

Kas see arutelu oli kasulik?