Seljavalu ei lase pikali olla 19.10.14 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Jaanuaris 2013 tekkisid tugevad valud alaseljas kiirgumisega reie siseküljele ja alakõhtu. Seista ja kõndida sirgelt oli võimatu, istuda lasi üsna hästi, lamada oli võimalik mõnedes asendites (jalad kõverdatud). MRT uuring näitas - L2/L3 diski intraforaminaalne prolaps. Operatsioon k.a. jaanuaris, pärast operatsiooni lasi hästi (valutult) seista, kõndida, hiljem ka istuda. Lamamine ja asendi muutmine lamades oli alguses väga problemaatiline. Umbes 2 nädalat peale operatsiooni alustasin neurontiini kuuriga, selle esimesed päevad väga positiivse mõjuga, aga valud, mis esimestel päevadel ei taandunud, jäid kuni ravimi tarvitamise lõpuni (kuu aega). Siiski toimus ka nende valude osas aeglane progress ja jaanipäevaks jõudsin elukvaliteedini, millest täna unistan - vasaku (nö haige) jalga jõud oli taastunud, teatud liigutuste juures torkavad tugevad valud reie sisepinnal ja tuharal (aga mitte liiga tihti), magada oli võimalik nii, et valu ajas öö jooksul 3-4 korda korraks üles (külje pööramisel), kui pööramisel tekkinud valu ei kadunud, siis tuli paariks sekundiks püsti tõusta. Kogu kirjeldatud aja (ka enne operatsiooni) olen võimelnud ca 30 minutit päevas minutit päevas, harjutused omandatud füsioterapeudi individuaaltreeningutes.
Kõik muutus juuli alguses ühel hommikul voodist välja tulles - tekkis väga tugev valu tuhara ülaosas, mis iga asendi muutmisega muutus aina tugevamaks, kestis umbes 15 minutit, pärast seda sain põrandalt püsti tõusta ja valu oli 100% kadunud. Aga esimeste sammude ajal kukkusin täielt pikkuselt, sest vasak jalg ootamatult üldse ei kandnud, samuti polnud võimalik lamades sirget jalga kergitada. Jala nö kandevõime taastus esimestel päevadel teatud ulatuses päris hästi, aga need valuatakid koos jala nõrgaks muutumisega kordusid veel 3 korda, alati voodist tõustes või voodis. Hakkasin magama voodis poolpüsti asendis, sest siis pole võimalik ennast läbi une keerata. Umbes poolteist kuud tagasi (so ca 2 kuud peale kesksuvist tagasilööki) muutus aga poolpüsti magamine võimatuks valu tõttu. Siis hakkasin magama reguleeritava seljatoega tugitoolis (osa ajast poolpikali) ja paar tundi voodis (väga pikk asendi otsimine, ainult selili, enamasti kõverdatud põlvedega). Kuid allakäik jätkus ja praegu saan enamikul öödel magada tugitoolis püstise seljatoega (st istudes ehk asendis, mis mu seljale arstide arvates kõige halvem). Lootsin selgust uuest MRT uuringust, mis tehti paari nädala eest. Selle tulemus - L2/L3 lülidevahemik ahenenud, kuid lõpp-plaatide muutusi ei ilmne, ilmselt normaalne diski postoperatiivne muutus. Hea on, et uut operatsiooni pole vaja, aga arvestades seda, et tagasilöök toimus hetkeliselt, ei oska ma midagi oma seljaga peale hakata. Käin regulaarselt basseinis võimlemas, sest lamades võimlemine raskendatud. Positiivse(?) külje pealt - paar korda viimase kuu jooksul pole ma voodis magamist üritades ärganud mitte valu peale vaid tundega, et lamamine (ettevaatlikult ka külili) ei tekita mingit valu, miski oleks justkui "paika vajunud". Selline olukord on kestnud 1-2 päeva, siis (jälle une pealt) on kõik taastunud. Kas selles on mingi lootuskiir? Kuidas peaksin toimima?

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Võimalik on nt. uus diskiprolaps mõnes allpool olevas lülivahemikus. Samas pikk valuperiood viitab kroonilise valu võimalusele mis nõuab eriravi. Soovitan neuroloogi konsultatsiooni.
Tel.: 6 748 591
Dr. Ain Pajos

Kas see arutelu oli kasulik?