10 kuune hüperaktiivne laps läheb magama panemisel paanikasse 16.12.16 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Olen ühe jalga hauas juba viimased paar kuud, kuid nüüd viimastel nädalatel on asi täiesti üle pea läinud. Mul läheb süda pahaks, kui ma mõtlen, et see õhtu on käes ja see magama minemine läheneb. Tahaks kodust ära põgeneda selle peale.

Minu 10 kuune tütar keeldub magamisest. Eriti just õhtuti kui on aeg ööunne minna.
Oleme teda rahulikult üritanud unelainele viia kuskil 20.30. Teen need õhtused rituaalid ära. Peseme näo ja kõik puhtaks, teeme loomadele ja isale õhtumusid, joome pudelitäie piima ära, lähme magamistuppa.

Olen proovinud täiesti pimeda toaga, olen proovinud hämara toaga (õrn soolalambi kuma). Ta on hüperaktiivne! Ta ei suuda sekundit ka paigal püsida, et hetkeks rahulik olla. Kohe on hops püsti ja minek. Rahmeldab, jookseb, ronib, püherdab, prõmmib ustega.
Kui ma ta sülle võtan ja kussutan rahulikult, laulan unelaulu, silitan..see ajab teda veel pöörasemaks. Ta kakleb. Ta näpistab, peksab, surub mind eemale, vähkreb, sipleb, kisendab, nutab, RÖÖGIB!
Tavaliselt kestab selline möll 2-3 tundi, kuni tuleb see krahh ja ta lihtsalt magama jääb hetkega.

Olen proovinud meetodit "lasen tal siis mängida kuni ta unine on ja panen siis magama", mitte ei sunni teda iga päev kindlal ajal minema. Ta on väsinud. Ta on ühel hetkel väga väsinud mängimisest ja naermisest. Hõõrub silmi, tuleb paneb pea minu peale ja uneleb. Aga nii kui ma lähen teda magama panema, või võtan ta sülle, hakkab see meeletu kaklemine ja trall jälle pihta.

Oleme olnud täiesti pimedas majas, ise mehega samuti voodis, et nüüd on kõigil aeg magada. Aga mitte temal. Tema jookseb ikka ringi, ronib voodisse, hüppab meile näkku, näpistab, peksab, jookseb ära.
Lõpuks ta nutab ennast magama, sest ma lihtsalt kussutan teda nii kaua kuni ta murdub, olles ise juba ammu murdunud.

Imikuna oli ta esimesed 6 elukuud ideaalne magaja. Jäi õhtul kell 10 magama ja ärkas alles hommikul 6-7 ajal.
Aga meie päevad, st päevaplaan, on endiselt sama. Ma ei ole teinud kardinaalseid muutusi. Enamvähem samal ajal äratus, samal ajal söömised, õues käimised, kella 2 ajal magab tunnikese (Pärast tundi aega kussutamist).

Ma ei jõua enam. Mu jõud on otsas. Ma nutan iga päev 4-5 korda, sest ma ei taha enam ja ma ei suuda temaga enam kakelda. Ma ei suuda enam päevad läbi ta jonni kuulata. Majas käib hommikust õhtuni ainult üks jonnimine ja kisamine. Selline tunne, et minu laps ei olegi kunagi õnnelik ja talle ei meeldi mitte miski. Emana olen ma läbikukkunud ja ma tahan talle paremat ema, kui mina, sest ta väärib seda. Aga ma pean ta suureks ja tubliks kasvatama, sest ma armastan teda hullupööra, aga ma lihtsalt ei jõua enam. Ma ei oska oma tütart magama panna. Mina olen läbi, lapse isa on läbi.

Süüa ta ka ei taha midagi. Hommikuti joob ainult oma pudeli piima ära (rinnapiima mul enam ei tulnud, kui ta oli 8 kuune), sest beebiputru ta ei taha, päeval kui talle tahket toitu annan, seda ei taha. Võtab ühe ampsu, siis jookseb ja möllab ringi ja mälub seda pool tundi.
Õues vankris ta enam ei maga, ainult jonnib ja keerab välja ennast. Autosõite on ta samuti hakanud vihkama, röögib ja vähkreb ainult oma toolis.
Minu jõud on otsas. Ma ei mäleta, millal ma viimati õnnelik olin, või millal ma viimati tundsin, et mul on elus kõik hästi ja olemas. Iga päev, iga ÕHTU, on täielik piinakamber ja õhtu. Olen kõigilt nõu küsinud, kellel on juba vanemad lapsed. Olen kõik nende nipid, mis neil toimivad, ära proovinud. Nüüd ma annan alla ja küsin veel kõige targematelt nõu.

Mida ma tegema pean? Kuidas ta rahunema panna? Kaua selline põrgu veel kestab? Mida me valesti teeme?

Arst vastas:

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere!
Aitäh pöördumast! Olete väga endast väljas ja ka laps tajub seda. Nii ei lähe asi paremaks.
Ootan Teid vastuvõtule koos lapsega Elite kliinikusse või Tartu Medicumi.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik?