Närviline laps 23.02.05 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Tere! Minu 1,1 aastane tütar on väga närviline.Praktiliselt sünnist saati pole ta tahtnud mitte kellegagi leppida.7-kuuselt käisime neuroloogi juures ja arst ütles,et laps on lihtsalt ülitundlik.Beebina võpatas ta iga väikse asja peale.Siiani ei kannata ta suurt kiljumist,hakkab kohe hüsteeriliselt nutma.Laps hakkab vahel isegi lihtsalt siis nutma,kui mõni võõras teda liigselt vaatab,või hoopis puudutada julgeb.Isegi riietumine on meil sünnist saati suur probleem olnud.Üritasin mitmeid kordi lapsega ka Mustamäel lastepolikliinikus 4-5 kuusena ujumas käija,kuna vesi pidi rahustama.Aga see ei sobinud meile üldse,laps läks täiesti hüsteeriasse.Siis tegime katset sealse arstiga võimlemist talle teha,ka see ei meeldinud talle(siis oli laps 6 kuune).Mulle tundub,et talle ei meeldi puudutused,sest kodus käis meil nelja kuuselt massasöör ja ka siis laps hüsteeritses meeletult,nii kui võõras tädi juba järgmine kord tuppa astus,hakkas laps nutma.Laps ei lepi siiani isegi oma issiga.Palun teda ilusti,kui issi õhtul koju tuleb,et mine issi juurde,kui hea tuju on,siis korra läheb,aga kohe on minu juures tagasi.
Kuna laps on olnud sünnist saati ülitundlik ja peljanud võõraid,siis on ta nagu kasvanud minu külge,ta ei julge võõras kohas vaata et hetkekski minu käest lahti lasta.Me käime beebi koolis ja teistel lastel külas ja teised lapsed käivad meil ja paremaks läheb asi küll väga väga visalt.Ma olen püüdnud lapsega olla ise väga rahulik ja alati seletan kõik asjad talle korralikult läbi.Muidu on lapse areng normaalne,esimesed sõnad tulid kaheks kuuselt.Käima hakkas kuu aega tagasi,kuigi see käib meil ka tujude järgi,kui tuju on siis käib ise,kui ei siis ainult näpu otsas.Ta nagu kardab pidevalt,et ma kuhugi ära kaon,kuigi olen olnud ainult temaga ja endale pole siiani midagi lubada saanud.

Arst vastas:

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere,
Teie tütar on tõesti hästi kartlik. Alati seda põhjust ei tea ja laps läheb aja jooksul julgemaks. Isa tuleks küll julgustada lapsega rohkem tegelema. On tavapärane, et laps hoiab vanema juurde, kes temaga põhiliselt tegeleb.
Olge kannatlik ja ma arvan, et saate sellest probleemist üle.
Edu Teile!
Lugupidamisega,
dr. Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik?