tikid 30.07.04 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Tere. Mul on 3 a. tütar, kellel on minu meelest juba u. 11 elukuust olnud sundliigutused. Siis ma seda ei tajunud, kuna beebide suhtlemine on niigi eriline. veidi enne kolme aastaseks saamist hakkas ta Jõulude ajal silmi pilgutama ja see kestis paar kuud. Kohe aga kui ta väsib päevast liiga või on olnud mõni erutavam sündmus või päevaplaani muutus või pingelisem olukord, ta teeb ühte kindlat sundliigutust nagu beebinagi. Olen seetõttu olnud kodune, ta käib era minilasteaias mõned päevad nädalas.
Ka teeb muret see, et kui midagi ei meeldi, muutub ta kohe agressiivseks. Peale kolmandat eluaastat tuli komme mind lüüa, kui tal on paha olla (kas on näit. väasinud või ei saa kohe, mida tahab). Olen püüdnud rahulikuks jääda, kätest kinni võtmine aga ei aita, jonn on nii tugev, et ta ei ole siis võimeline midagi aru saama, kui räägitakse. Olen püüdnud asja naljaks keerata. Hoolimata sellest, et kops läheb vahel üle maksa nagu öeldakse, ei ole teda kunagi vastu löödud ja meil üldse on kodus normaalne õhkkond - kodust ei tohiks probleem pärineda.
Kas tikid ja agressiivsus on kuidagi omavahel seotud (teat. närvisysteemi tüüp vms.)? Kas võivad eelpool nimetatud probleemid olla seotud tütre enneaegsusega ( u. väheke üle kuu aja ) ja minu rased. aegsete stressidega?
Mida teha? Milline on võimalik emotsionaalne areng lapsel edaspidi?
Ta on üldse ülitundlik laps - minus hirmsasti kinni ja nagu loeks mu mõtteid. Esim. 3 kuud ma ei tohtinud köhatada ka une pealt, ta ärkas kohe ja hakkas nutma.Tal olid esim. 3 eluk. u. 4 tunnised gaasivalud igal õhtul- ka see on vist närvisüsteemiga seotud.
Kas teen õigesti kui püüan hoida reziimi ja vältida pingelisi olukordi ? Kas peaks konsult. psühhol.-psühhiatriga. Kas soovitate kuhu minna?

Arst vastas:

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere,
aitäh küsimast! Arvan, et tikid ja agressiivsus on omavahel seotud. Kas on seos ka enneaegsusel ja Teie rasedusaegsel stressil ei oska tänapäeva meditsiin öelda, seda võib ainult oletada( tõenäoliselt on). Olete kõike teinud õigesti, kuid soovitan siiski pöörduda lasteneuroloogi või psühhiaatri poole. kes peaks otsustama toetava ravi vajaduse.
Edu Teile!
Lugupidamisega,
dr. Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik?