lapse toitumine 18.01.16 / Lastehaigused

Külastaja küsib:

Tere,

pojal (1 a, s 42+1, vaakum, 3350 g) sünnist saati söömisprobleemid. Alguses ei söönud rinnast (arvati, et väike lõug, lühike keel ja kõrge kurgulagi, eripära), kaalusin enne ja pärast iga söötmist ca 4 kuud, pumpasin rinnast ja andsin süstlaga juurde. Äratasin söömiseks iga 4h tagant, ise ei ärganud reeglina. Ca 4-kuuselt lubas arst öösel mitte äratada, jäi 5 toidukorda päevas (kuni praeguseni), kogused olid alati väiksemapoolsed. Kaaluiive jäi siiski normi (praegu ca 9300), pikkuses kasvanud aastaga 30 cm. Käinud uuringutel neuroloogil jne lastehaiglas, et välistada probleeme.

Alates 4-kuusest lastearsti soovitusel saanud lisatoiduna püreed, mida tahtnud eriti pole. 6-kuusest ka putru, mida samamoodi väga tahtnud ei ole. 7-8-kuuselt hakkasid probleemid lisatoiduga süvenema - tekkis vajadus söömise ajal tähelepanu kõrvale juhtida, et laps üldse oleks nõus sööma.

Praeguse (eile sai laps aastaseks) joob hommikul kell 8 piima (ca 200 ml), 10 puder (ca 150 g, millest 50 g puuviljapüree), 14 köögiviljapüree lihaga (ca 150 g, eelistas vanasti ühte kindlat püreed, enam ei taha sedagi), 16 enne und ca 120 ml piima, 18 sama kogus putru mis hommikul, 20 ca 230 ml piima. On soovitatud anda lisatoit ja piim nö järjest, aga siis ta keeldub piimast täiesti, seega pakun niimoodi. Iseenesest tükilisi asju oskab süüa (peost maisipulka ja ka nt kartulisalatit vms), aga pürees tükke ei tohi olla. 8 hammast, neist 4 peaaegu täissuuruses.

Nüüdseks on tähelepanu kõrvalejuhtimise vajadus jõudnud selleni, et tal on söömise ajal terve laud erinevaid topsikuid ja lusikaid täis, ta natuke vaatab neid ja selle aja jooksul paar korda avab suu toidu jaoks, ja siis viskab need kõik maha ja hakkab kätega nägu hõõruma ja virisema, seda ka siis, kui tal kõht täis tegelikult kindlasti pole.

Mind aga valdavad vastakad emotsioonid, ühest küljest see ärritab ja kurvastab mind ja ma tahaks talle öelda, et no ära söö siis, teisalt ma ei saa ju last nälga jätta. Lisaks mulle tundub, et selle pressimisega ma süvendan mingis mõttes probleemi, ja võib-olla kui mitte pressida, siis läheks see üle? Tekiks tal endal huvi toidu vastu? Samas siis ta lihtsalt joob rohkem piima, sest enne magamaminekut piima ma pean andma, muidu ta ei maga (ka sellega on probleem omaette, aga usun, et need on seotud, ehk saaks söömise korda, läheks ka üldine stress väiksemaks ja magamine paraneks).

Aasta aega on iga söögikord olnud suur stress nii mulle kui mida suuremaks ta saab, ka talle, sest ta hakkab järjest rohkem aru saama, et stress ja söömine käivad koos. Usun, et see pole otseselt Teie eriala, aga ehk oskate soovitada kedagi, kes sellise teemaga tegeleks, võimalik, et vajame mingit terviklikku nõustamist nii mulle kui lapsele, sest ma olen juba väga kurb.

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus tegeleb imikute söömishäiretega dr. Heli Grünberg koos psühholoog Külli Muugiga. Esmalt tehakse ambulatoorne konsultatsioon ja seejärel vajadusel võetakse laps üheks päevaks haiglasse, et jälgida tema söömisharjumusi, käitumismustrit ja nõustatakse vanemaid. Konsultatsioonile tulekuks on vajalik perearsti saatekiri, vastuvõtuaja saate broneerida registratuuri kaudu 7319100 või https://epatsient.kliinikum.ee/web/pp/avaleht või http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine#top
Periooditi sööb ka täiesti terve laps vähem või valib toitu. See tekitab vanemates meelehärmi ja last püütakse igal võimalikul moel toita. Lapsega mängitakse söömise ajal ja sageli püütakse toidukordade vahel talle midagi suhu pista või pakutakse mahla. Nii ei lasta tekkida näljatundel ja seetõttu sööb laps ka järgmisel toidukorral vähe. Kui laps ei taha süüa, siis ei ole vaja teda sööma sundida. Samuti ei ole hea söömise ajal lapsega mängida. Oluline on, et lapsel oleksid kindlad söögiajad ja et toidukordade vahel lapsele midagi näksida ei antaks. Nälja¬tunne on isutuse korral üks paremaid abilisi! Kui laps kakab vähemalt korra päevas tavapärast kakat, siis ta päris näljas ei ole ja Teie laps on ka kaalus ilusasti juurde võtnud, seega ei ole ta näljas. Ka on haiguslikud põhjused lastehaiglas välja lülitatud, seega on laps ilmselt lihtsalt isutu ja mängimine toidukorra ajal ei paranda olukorda. Vahel söövad lapsed siis paremini, kui süüa koos perega ühiselt laua taga. Vahel on lapsed nõus sööma ise, nö näputoitu, siis võib talle seda pakkuda. Uute toitude maitsega harjumine võtab vahel aega 10-15 pakkumise korda, enne kui laps lepib uue toiduga. Piima anda tassist, mitte lutipudelist, sest mida kauem lutipudelist toidetakse, seda raskemini laps sellest loobub. Last on sobilik toita rahulikus õhkkonnas, kannatlikult ja kiirustamata. Toidukordade ajal tuleb tegelda tõesti vaid lapse söötmisega. Ka lapsel ei ole hea söömise ajal teiste asjadega tegelda. Nii ei ole soovitatav söömise ajal näiteks lapsele raamatu näitamine, ekraanide vaatamine või ka mänguasjadega tähelepanu hajutamine. Last ei ole õige sööma sundida. Laps hakkab sel juhul söömist ja toitu seostama ebameeldiva või isegi hirmutundega ning sellest võivad alguse saada trots ja vastumeelsus toidu suhtes.
On lapsi, kes vaatamata sellele, et neil on kindlad söögiajad ja toidukordade vahel näksimist ei ole, söövad ikka vähe. Nende laste toidule soovitakse lisada kas võid, õli või koort, et laps saaks väikese toidukogusega rohkem energiat. Osa lapsi hakkavad lasteaias koos teistega paremini sööma.

Edu soovides,
Tiia Voor

Kas see arutelu oli kasulik?