Rahva tervise näitajad Autor: Üllar Kaljumäe

Rahva tervise näitajad. Rahva tervise seisundit on võimalik iseloomustada mitmeti. Erinevatel põhjustel (sh teadmiste pidev kasv, järjest täpsemad ja detailsemad andmed jmt) ei ole olemas üldtunnustatud standardset rahva tervise näitajate kogumit, mida igal pool või kõigi uurijate poolt üksmeelselt kasutataks. Selline olukord raskendab eri riikide ja erinevate ajajärkude terviseuuringute tulemuste võrdlust. Probleemi aitab mõnevõrra leevendada Maailma Terviseorganisatsiooni andmebaas, mida võrdleva analüüsi huvilised saavad kasutada. 

Teatavas mõttes on kõige universaalsemaks rahva tervise näitajaks eluiga, milles kajastuvad nii indiviidi kui populatsiooni tervist vahetult mõjutavad, aga ka kaudsemalt toimivad sotsiaal-majanduslikud aspektid. Seejuures rõhutatakse järjest rohkem tervena elatud eluaastaid. See tähendab, et oluliseks ei peeta niivõrd elatud aastate koguarvu, kuivõrd ilma haigusteta või vigastusteta elatud aastaid. Kõnekad rahva tervise näitajad on samuti rahvaarv, rahvastiku struktuur ning haigestumise statistika.

Rahvaarv, rahvastiku vanuseline ja sooline struktuur. Alates 1990. aastast, seega 18 aasta jooksul on Eesti rahvaarv vähenenud ligi 15% võrra negatiivse loomuliku iibe, immigratsiooni vähenemise ja emigratsiooni suurenemise tõttu. Rändesaldo on olnud siiani negatiivne, näiteks aastatel 2004–07 kaotas riik igal aastal seetõttu 0,2% oma rahvastikust. Märgatav on ka vanemate inimeste osakaalu tõus Eesti rahvastikus. Kui 1990. aastal moodustas 0–14-aastaste vanuserühm kogu rahvastikust 22%, siis 2008. aastaks oli see langenud 15%-le, samal perioodil aga suurenes üle 65-aastaste osakaal 11,6%-lt 17,2%-le. Seoses sündimuse suurenemisega viimastel aastatel on noorte osakaalu vähenemine siiski pidurdunud. Vaadeldaval perioodil on meeste osakaal rahvastikus vähenenud umbes 0,7% võrra, kusjuures mehi on 46% rahvastiku üldarvust. Meeste ja naiste keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil oli 2007. aastal vastavalt 67,13 ja 78,73 aastat. Keskmine eeldatav eluiga tõusis aastatel 1990–2007 meestel ligi 3 ja naistel 4 aastat. Seega jätkub Eestis naiste kiirem keskmise eluea tõus. 2007. aastal oli meeste eeldatav eluiga naiste omast enam kui 11 aastat lühem. Meeste eeldatav keskmine eluiga ületab tänases Eestis naiste vastava näitaja alles 90-aastastel. 

Haigestumine. Esmaseid haigusjuhte oli tervishoiuasutusse pöördumise alusel 2007. aastal 2,5 miljonit (ilma pahaloomuliste kasvajateta), kusjuures meestel diagnoositi keskmiselt 1,7 ja naistel 2 esmast haigust. Kõigist esmastest haigusjuhtudest moodustasid kolmandiku hingamiselundite haigused, sageduselt järgnesid vigastused, mürgistused jm väliste põhjuste toime tagajärjed. Südame- ja veresoonkonnahaigused, mis on aga paraku peamisteks surma põhjusteks, jäid esmaste haigusjuhtude arvu poolest maha isegi seedeelundite haigustest ning psüühika- ja käitumishäiretest. Üllatuslikult on esmaste haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta viimase kümne (1998–2007) aastaga suurenenud rohkem kui kolmandiku võrra (36%). Samas ei pea esmaste haigusjuhtude arvu kasvu tingimata seostama rahvastiku järjest halveneva tervisega, sest vaieldamatult on samal perioodil olulisel määral paranenud ka diagnostikavõimalused.

Aktiivse tuberkuloosi esmasjuhtude arv näitab langustendentsi (47,5 juhtumit 1998. aastal ja 26,2 juhtumit 2008. aastal 100 000 elaniku kohta), kuid vaatamata sellele ületab Eesti jätkuvalt mitmekordselt arenenud Euroopa riikide vastavat näitajat. Eesti meeste haigestumine ületab peaaegu 2,5 korda naiste haigestumist, haigestuvad peamiselt täiskasvanud, sageli asotsiaalse taustaga mehed. Üldise positiivse tendentsi taustal on siiski mitmeid murelikuks tegevaid asjaolusid. Viimastel aastatel on järjest rohkem avastatud tuberkuloosi ja HIV-kandluse koosesinemist. Teiseks probleemiks on multiresistentse tuberkuloosi suur osakaal tuberkuloosihaigete hulgas. Jätkuvalt avastatakse tuberkuloosi esmasjuhte vanglates.

Suguhaiguste esmasjuhtude arv on aastatel 1998–2007 langenud ligi 3 korda. See viitab olulisele positiivsele nihkele eelkõige tervisekäitumises. Üldises võrdluses Euroopa riikidega on Eesti suguhaiguste osas paraku ikka esirinnas.

Kuni aastani 2000 nakatus Eestis HI-viirusega 10–12 inimest aastas, kuid 2000. aastal oli nakatunute arv juba 390 ning järgmisel, 2001. aastal koguni 1474. Edaspidi on uute juhtude arv aastas pidevalt vähenenud, kuid vaatamata sellele on Eesti kahjuks alates 2002. aastast jätkuvalt halvima olukorraga riik Euroopas. Muret tekitab asjaolu, et suurenenud on heteroseksuaalide haigestumine, järjest rohkem on nakatunuid naiste hulgas ning sagedamini esineb nakatumist sünnimomendil (ema viirusekandluse tõttu). HIV/AIDS on jätkuvalt üks kõige olulisemaid sotsiaalseid probleeme riigis. 

Terviseseisundi iseloomustamisel tuleks kindlasti arvestada ka inimeste enesehinnangut tervisele. Pärast 2000. aastat on korraldatud mitmeid sellekohaseid küsitlusuuringuid. Statistikaameti poolt aastatel 2004–07 tehtud uuringu tulemuste põhjal hindas oma tervist heaks või väga heaks 55,4% 16-aastastest ja vanematest meestest ning 51,7% samavanustest naistest. Sama on meeste ja naiste hinnangu vahekord ka halva või väga halva tervise osas – 16-aastastest ja vanematest meestest hindas oma tervist halvaks või väga halvaks 12,4%, naistest aga 17,2%.

Vt ka HIV, suremus, sündimus, tuberkuloos.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Põlvevalu

Tere,
Olen terve elu teinud sporti (sh tippsporti) ja liigun/võimlen regulaarselt ka seni (erinevaid vigastusi on olnud mitmeid), aga põlved on olnud seni terved. Ca pool aastat tagasi tekkis parema ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Üldiselt on rakse nii kindlaid soovitusi anda, puhtalt kirjelduse põhjal aga proovige allolevaid harjutusi, tehke neid iga teine või kolmas päev, mitte iga päev. 2-5 seeriat 8-11 kordust. ...

Loe edasi

Valu põlve sees säärelihase ülemises osas.

Tere! Olen terve elu palju jooksnud ja kõndinud, kuid viimased kuud enne valu tekkimist tekkis pikem paus. Umbes 2 kuud tagasi hakkasin taas käima pikematel jalutuskäikudel, 10-15 km iga päev. Kõndisin ...

Maris Perendi

Vastas dr Maris Perendi

Tere

Tõenäolist on tõesti tegemist ülekoormus probleemiga, mistõttu valu pole kuskile kadunud, kui üritate taas kõndida/joosta. Vajalik on regulaarne massaaž, tugevdavad harjutused ja venitused. ...

Loe edasi

Õlg liigesest väljas

Tere!
Hoidsin kassi süles ja kui tahtsin maha panna, läks õlg liigesest välja ja kätt ei saanud liigutada. Õlg püsis sellises asendis mitu sekundit, kuid lõpuks suutsin selle tagasi lükata. Nüüd ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Peale õla subluksatsiooni soovitan 6-12 nädalat tegeleda taastusraviga, soovitavalt füsioterapeudi toel. Juhul kui valu püsib, siis soovitan pööruda ortopeedi poole diagnostikaks ja ...

Loe edasi

Tugev seljavalu

Tere!
On olnud pikemat aega valu vasaku neeru juures, umbes aasta, valu on nii tugev, et segab juba igapäeva elu. Kõige algus oli neeruvaagnapõletik peale mida probleem tekkis. Põletikku on esinenud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi esineb teil nn. hoburaudneer s.o. arenguhäire kus neerud on alaosas kokku kasvanud. Neerukive ega muid kõrvalekaldumisi ei leitud. Siiski võib aga see olla nii valude kui põletiku põhjustaja. ...

Loe edasi

Mammograafi vastus

Tere
Kas selline leid viitab rinnavähile? Avastasin vasakus rinnas pehme väikese ümara muna, mis katsudes ka liigub. Olen sünnitanud (3 last). Tehti mammograafia uuring..

Vasakus rinnanäärmes ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 43-aastane

Hetkel on koedeformatsiooni kahtlus, seetõttu on vajalik lisauuring, kus ultraheli kontrolli all võetakse punktsioonbiopsia ehk ...

Loe edasi

Mure selles et päevad oleksid pidanud 10.ndal märtsil hakkama seega nüüd 25.ndast märtsist tekkis väiksem veritsus ja emakas tunnen mingeid liigutusi

Päevad peaksid 10 märts olema hajanud aga nüüdseks väike verejooks on ning tunnen emakas liigutus tunnet kas tegemist võib olla rasedusega ?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 28-aastane

1. raseduse tunnus on menstruatsiooni hilinemine, seega, märkige üles millal oli viimase menstruatsiooni
1. päev?
2. ...

Loe edasi

Jalad külmetavad ja valutavad

Tervist!

Nimelt on mul juba mõnda aega jalad valutanud, eriti puhkeasendis annab tunda, vahest veidi tuimad ning surisevad, vahepeal väga ebamugav tunne jalgades (kuni põlvedeni) ja õhtuti ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Ei, tõenäosus, et tegemist oleks praegu verevarustushäirega, on praktiliselt olematu. Küll võib põhjuseks olla sagedamini esinev radikulopaatia.
Minu arvates oon kõige mõistlikum, ...

Loe edasi

Pidev tühja kõhu tunne maos

Tere. Kuskil 4 nädalat tagasi hakkas magu andma tunda koheselt söömise järgselt ja siis kui kõht tühi oli. Valu oli kirjeldav selliselt, et nagu täiesti tühja kõhu peale süüa toorest sibulat. Perearst ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Küsimus on tulnud valel aadressil - see tuleks esitada gastroenteroloogile (mao-soolearstile).
Endokriinhaigusega antuid juhul tegemist ei ole.
Tervitades,
...

Loe edasi

Üleminekueas tupe limaskest öhuke ja natuke katki .Kas ilma östrogeenideta on ka vöimalik limaskest korda saada.

Kirjutati arsti poolt vagifemi limaskesta raviks.Kas on vöimalik natuke leebemate ravimtega olukorda parandada.Mis vöiks olla abiks.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 60-aastane

Lichen Sclerosus patoloogia kuulub dermatoloogide ravi valdkonda.
Tupekuivuse raviks on uued hooldustooted apteegi käsimüügis ...

Loe edasi

vereanalüüsi tulemused

Tere

Kas peaks muretsema?
umbes 2 aastat vereanalüüsid sellised, kuid siini pole keegi maininud, nüüd käisin töötervishoiuarsti juures ja tema käskis kiiresti perearsti juurde minna.

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teil on kerge rauapuuduse tunnused ja sellest tingitud vähene hemoglobiini langus. Perearsti juures tuleks hinnata ferritiini väärtus ja soovitatavalt alustada ennetavalt rauapreparaatide ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi