Rahva tervise näitajad Autor: Üllar Kaljumäe

Rahva tervise näitajad. Rahva tervise seisundit on võimalik iseloomustada mitmeti. Erinevatel põhjustel (sh teadmiste pidev kasv, järjest täpsemad ja detailsemad andmed jmt) ei ole olemas üldtunnustatud standardset rahva tervise näitajate kogumit, mida igal pool või kõigi uurijate poolt üksmeelselt kasutataks. Selline olukord raskendab eri riikide ja erinevate ajajärkude terviseuuringute tulemuste võrdlust. Probleemi aitab mõnevõrra leevendada Maailma Terviseorganisatsiooni andmebaas, mida võrdleva analüüsi huvilised saavad kasutada. 

Teatavas mõttes on kõige universaalsemaks rahva tervise näitajaks eluiga, milles kajastuvad nii indiviidi kui populatsiooni tervist vahetult mõjutavad, aga ka kaudsemalt toimivad sotsiaal-majanduslikud aspektid. Seejuures rõhutatakse järjest rohkem tervena elatud eluaastaid. See tähendab, et oluliseks ei peeta niivõrd elatud aastate koguarvu, kuivõrd ilma haigusteta või vigastusteta elatud aastaid. Kõnekad rahva tervise näitajad on samuti rahvaarv, rahvastiku struktuur ning haigestumise statistika.

Rahvaarv, rahvastiku vanuseline ja sooline struktuur. Alates 1990. aastast, seega 18 aasta jooksul on Eesti rahvaarv vähenenud ligi 15% võrra negatiivse loomuliku iibe, immigratsiooni vähenemise ja emigratsiooni suurenemise tõttu. Rändesaldo on olnud siiani negatiivne, näiteks aastatel 2004–07 kaotas riik igal aastal seetõttu 0,2% oma rahvastikust. Märgatav on ka vanemate inimeste osakaalu tõus Eesti rahvastikus. Kui 1990. aastal moodustas 0–14-aastaste vanuserühm kogu rahvastikust 22%, siis 2008. aastaks oli see langenud 15%-le, samal perioodil aga suurenes üle 65-aastaste osakaal 11,6%-lt 17,2%-le. Seoses sündimuse suurenemisega viimastel aastatel on noorte osakaalu vähenemine siiski pidurdunud. Vaadeldaval perioodil on meeste osakaal rahvastikus vähenenud umbes 0,7% võrra, kusjuures mehi on 46% rahvastiku üldarvust. Meeste ja naiste keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil oli 2007. aastal vastavalt 67,13 ja 78,73 aastat. Keskmine eeldatav eluiga tõusis aastatel 1990–2007 meestel ligi 3 ja naistel 4 aastat. Seega jätkub Eestis naiste kiirem keskmise eluea tõus. 2007. aastal oli meeste eeldatav eluiga naiste omast enam kui 11 aastat lühem. Meeste eeldatav keskmine eluiga ületab tänases Eestis naiste vastava näitaja alles 90-aastastel. 

Haigestumine. Esmaseid haigusjuhte oli tervishoiuasutusse pöördumise alusel 2007. aastal 2,5 miljonit (ilma pahaloomuliste kasvajateta), kusjuures meestel diagnoositi keskmiselt 1,7 ja naistel 2 esmast haigust. Kõigist esmastest haigusjuhtudest moodustasid kolmandiku hingamiselundite haigused, sageduselt järgnesid vigastused, mürgistused jm väliste põhjuste toime tagajärjed. Südame- ja veresoonkonnahaigused, mis on aga paraku peamisteks surma põhjusteks, jäid esmaste haigusjuhtude arvu poolest maha isegi seedeelundite haigustest ning psüühika- ja käitumishäiretest. Üllatuslikult on esmaste haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta viimase kümne (1998–2007) aastaga suurenenud rohkem kui kolmandiku võrra (36%). Samas ei pea esmaste haigusjuhtude arvu kasvu tingimata seostama rahvastiku järjest halveneva tervisega, sest vaieldamatult on samal perioodil olulisel määral paranenud ka diagnostikavõimalused.

Aktiivse tuberkuloosi esmasjuhtude arv näitab langustendentsi (47,5 juhtumit 1998. aastal ja 26,2 juhtumit 2008. aastal 100 000 elaniku kohta), kuid vaatamata sellele ületab Eesti jätkuvalt mitmekordselt arenenud Euroopa riikide vastavat näitajat. Eesti meeste haigestumine ületab peaaegu 2,5 korda naiste haigestumist, haigestuvad peamiselt täiskasvanud, sageli asotsiaalse taustaga mehed. Üldise positiivse tendentsi taustal on siiski mitmeid murelikuks tegevaid asjaolusid. Viimastel aastatel on järjest rohkem avastatud tuberkuloosi ja HIV-kandluse koosesinemist. Teiseks probleemiks on multiresistentse tuberkuloosi suur osakaal tuberkuloosihaigete hulgas. Jätkuvalt avastatakse tuberkuloosi esmasjuhte vanglates.

Suguhaiguste esmasjuhtude arv on aastatel 1998–2007 langenud ligi 3 korda. See viitab olulisele positiivsele nihkele eelkõige tervisekäitumises. Üldises võrdluses Euroopa riikidega on Eesti suguhaiguste osas paraku ikka esirinnas.

Kuni aastani 2000 nakatus Eestis HI-viirusega 10–12 inimest aastas, kuid 2000. aastal oli nakatunute arv juba 390 ning järgmisel, 2001. aastal koguni 1474. Edaspidi on uute juhtude arv aastas pidevalt vähenenud, kuid vaatamata sellele on Eesti kahjuks alates 2002. aastast jätkuvalt halvima olukorraga riik Euroopas. Muret tekitab asjaolu, et suurenenud on heteroseksuaalide haigestumine, järjest rohkem on nakatunuid naiste hulgas ning sagedamini esineb nakatumist sünnimomendil (ema viirusekandluse tõttu). HIV/AIDS on jätkuvalt üks kõige olulisemaid sotsiaalseid probleeme riigis. 

Terviseseisundi iseloomustamisel tuleks kindlasti arvestada ka inimeste enesehinnangut tervisele. Pärast 2000. aastat on korraldatud mitmeid sellekohaseid küsitlusuuringuid. Statistikaameti poolt aastatel 2004–07 tehtud uuringu tulemuste põhjal hindas oma tervist heaks või väga heaks 55,4% 16-aastastest ja vanematest meestest ning 51,7% samavanustest naistest. Sama on meeste ja naiste hinnangu vahekord ka halva või väga halva tervise osas – 16-aastastest ja vanematest meestest hindas oma tervist halvaks või väga halvaks 12,4%, naistest aga 17,2%.

Vt ka HIV, suremus, sündimus, tuberkuloos.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Kubemesong

Tere! Neli päeva tagasi käisin laparoskoopilisel kubemesonga operatsioonil. Eile tuli püsti jalu olles peale aevastus millega kaasnes terav valu puusakondi kõrgusel, samal poolel kus song. Peale aevastust ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Aevastusest võrk lahti tulla ei tohiks. Kõhusisese rõhu tõus (mis leiab aset ka aevastuse korral) surub võrku seestpoolt kõhuseina vastu- probleem võib tekkida vaid siis, kui võrk pole päris õige koha ...

Loe edasi

jalgade "suremine", jalakrambid lapsel

Tere! Mul on mure oma kuueaastase poja pärast, kes kurdab viimasel ajal tihti, et tal jalad "surevad" ära või (minu hinnangul) on tal kergemat sorti jalakrambid labajalgades, ennekõike varvastes. Vahel ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Jalgade "ärasuremise" tunne võib tõesti olla seotud kasvamisega. D-vitamiiniga seda seostada poleks õige. Soovitaksin jalgu rohkem liigutada; käia toas edasi-tagasi tavaliselt, ...

Loe edasi

Varvas jäi ukse vahele

Tere väike varvas jäi ukse vahele ja nüüd paistes.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ei näe küsimust. 24-48 tundi peale traumat peaks aplitseerima külma, et vähendada verevalumit ja turset, edasi kompressid ja teised soojusprotseduurid. Isegi kui on väikse varba murd, pole sellega suurt ...

Loe edasi

Väikese varba nukk

Mul tekib igal talvel saabaste kandmise hooajal mõlemale jalale väikese varba nukk, mis teeb liikumise talumatult ebameeldivaks. Mul on lampjalad ja kannan juba umbes aasta aega spetsiaalseid tallatugesid ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegemist ortopeedilise probleemiga, mina vaid üldkirurg.
Teil võivad olla liiga kitsad jalanõud, mis tekitavad selle nuki kohal ärrituse ja põletikureaktsiooni.

Loe edasi

Pruun eritis 5. rasedusnädalal

Tere!

Olen 5. rasedusenädalal + 2 päeva. Ämmaemanda vastuvõtuaeg on planeeritud 5 päeva pärast.
Hcg tulemus oli 176.70 IU/l.
Kolmandal päeval, kui menstruatsioon pidi algama, ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 27-aastane

Nii väikeste raseduste ajal on määrimine üsna sage ja tavapärane. Kas see on normaalne, selgub aja möödudes. Välistatud peaksid ...

Loe edasi

Tupeseen ja põiepõletik

Tere, olen mures, kuna mul on viimasel ajal üle kuude olnud tupeseen ja põiepõletik. Olen kõike proovinud kuid asjata. Kipub alati korduma isegi siis kui olen abi saanud. Iga korraga on järjest valulikum ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Tupeseene ägenemistel on väga palju erinevaid põhjusi ja eelkõige on tegemist tupes keskkonna ja mikrofloora tasakaalu häirega. Ravimid suruvad maha seene ägenemise, ülevohamise, kuid ...

Loe edasi

Mirena hormoonspiraali sobivus?

Millest järeldada, et spiraal ei sobi? Kui suure veritsusega peaksin arsti juurde pöörduma, tean, et määrida võib aga hetkel on paigaldamist(05.01.2022) saati 3 näd järjest justkui menstruatsioon. Enne ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Teil on spiraal paigaldatud suhteliselt ruttu peale raseduse katkemist ja enda tsükli taastumist ei ole veel toimunud. Kui spiraali paigalduse eelselt oli ultrahelis tehtud kindlaks, ...

Loe edasi

Kunagine roidemurd?

Tere,

Kukkusin 2020/21 aastavahetusel vasaku küljega vastu kapi nurka mis too hetk kuidagi tõsine ei tundnud, üksteist päeva hiljem pöördusin EMO'sse kui püstu tõustes raksud käisid ja meeletu ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Reeglina midagi sel puhul ei teha..

Loe edasi

Rasedus ja tupe valulikkus

Olen umbes 39 nädalat rase. Katsusin eile tuppe ja emakakaela seestpoolt ning tupe nahk ja emakakael on seest valulikud - katsudes on selline põletav tunne (ei mõtle survetunnet vms, vaid just naha valulikkust). ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Seenpõletiku järgselt taastub tupe limaskest veel pikemat aega ja kipituse-valulikkuse tunne võib esineda. Tupes võib esineda tavalisest happelisem keskkond. See ei takista vaginaalset ...

Loe edasi

Seljavalu

Minu rõntgeni ülesvõtte kohta kirjutati:
"Luude struktuur tavaline. Viis nimmetüüpi lüli. Lordoos jälgitav, niverdusi pole.
Lülikehad tavakõrgusega, L4 on u. 7 mm võrra eespool. Lõpp-plaadid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Piltidel on väljendunud muutused nimmelülides, ka lülide väike nihkumine. Ainult pilt ei võimalda siiski asja üle otsustada, kuna toodud muutustega on võimalik elada ka valuvabalt. Tuleks konsulteerida ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi