Rahva tervise näitajad Autor: Üllar Kaljumäe

Rahva tervise näitajad. Rahva tervise seisundit on võimalik iseloomustada mitmeti. Erinevatel põhjustel (sh teadmiste pidev kasv, järjest täpsemad ja detailsemad andmed jmt) ei ole olemas üldtunnustatud standardset rahva tervise näitajate kogumit, mida igal pool või kõigi uurijate poolt üksmeelselt kasutataks. Selline olukord raskendab eri riikide ja erinevate ajajärkude terviseuuringute tulemuste võrdlust. Probleemi aitab mõnevõrra leevendada Maailma Terviseorganisatsiooni andmebaas, mida võrdleva analüüsi huvilised saavad kasutada. 

Teatavas mõttes on kõige universaalsemaks rahva tervise näitajaks eluiga, milles kajastuvad nii indiviidi kui populatsiooni tervist vahetult mõjutavad, aga ka kaudsemalt toimivad sotsiaal-majanduslikud aspektid. Seejuures rõhutatakse järjest rohkem tervena elatud eluaastaid. See tähendab, et oluliseks ei peeta niivõrd elatud aastate koguarvu, kuivõrd ilma haigusteta või vigastusteta elatud aastaid. Kõnekad rahva tervise näitajad on samuti rahvaarv, rahvastiku struktuur ning haigestumise statistika.

Rahvaarv, rahvastiku vanuseline ja sooline struktuur. Alates 1990. aastast, seega 18 aasta jooksul on Eesti rahvaarv vähenenud ligi 15% võrra negatiivse loomuliku iibe, immigratsiooni vähenemise ja emigratsiooni suurenemise tõttu. Rändesaldo on olnud siiani negatiivne, näiteks aastatel 2004–07 kaotas riik igal aastal seetõttu 0,2% oma rahvastikust. Märgatav on ka vanemate inimeste osakaalu tõus Eesti rahvastikus. Kui 1990. aastal moodustas 0–14-aastaste vanuserühm kogu rahvastikust 22%, siis 2008. aastaks oli see langenud 15%-le, samal perioodil aga suurenes üle 65-aastaste osakaal 11,6%-lt 17,2%-le. Seoses sündimuse suurenemisega viimastel aastatel on noorte osakaalu vähenemine siiski pidurdunud. Vaadeldaval perioodil on meeste osakaal rahvastikus vähenenud umbes 0,7% võrra, kusjuures mehi on 46% rahvastiku üldarvust. Meeste ja naiste keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil oli 2007. aastal vastavalt 67,13 ja 78,73 aastat. Keskmine eeldatav eluiga tõusis aastatel 1990–2007 meestel ligi 3 ja naistel 4 aastat. Seega jätkub Eestis naiste kiirem keskmise eluea tõus. 2007. aastal oli meeste eeldatav eluiga naiste omast enam kui 11 aastat lühem. Meeste eeldatav keskmine eluiga ületab tänases Eestis naiste vastava näitaja alles 90-aastastel. 

Haigestumine. Esmaseid haigusjuhte oli tervishoiuasutusse pöördumise alusel 2007. aastal 2,5 miljonit (ilma pahaloomuliste kasvajateta), kusjuures meestel diagnoositi keskmiselt 1,7 ja naistel 2 esmast haigust. Kõigist esmastest haigusjuhtudest moodustasid kolmandiku hingamiselundite haigused, sageduselt järgnesid vigastused, mürgistused jm väliste põhjuste toime tagajärjed. Südame- ja veresoonkonnahaigused, mis on aga paraku peamisteks surma põhjusteks, jäid esmaste haigusjuhtude arvu poolest maha isegi seedeelundite haigustest ning psüühika- ja käitumishäiretest. Üllatuslikult on esmaste haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta viimase kümne (1998–2007) aastaga suurenenud rohkem kui kolmandiku võrra (36%). Samas ei pea esmaste haigusjuhtude arvu kasvu tingimata seostama rahvastiku järjest halveneva tervisega, sest vaieldamatult on samal perioodil olulisel määral paranenud ka diagnostikavõimalused.

Aktiivse tuberkuloosi esmasjuhtude arv näitab langustendentsi (47,5 juhtumit 1998. aastal ja 26,2 juhtumit 2008. aastal 100 000 elaniku kohta), kuid vaatamata sellele ületab Eesti jätkuvalt mitmekordselt arenenud Euroopa riikide vastavat näitajat. Eesti meeste haigestumine ületab peaaegu 2,5 korda naiste haigestumist, haigestuvad peamiselt täiskasvanud, sageli asotsiaalse taustaga mehed. Üldise positiivse tendentsi taustal on siiski mitmeid murelikuks tegevaid asjaolusid. Viimastel aastatel on järjest rohkem avastatud tuberkuloosi ja HIV-kandluse koosesinemist. Teiseks probleemiks on multiresistentse tuberkuloosi suur osakaal tuberkuloosihaigete hulgas. Jätkuvalt avastatakse tuberkuloosi esmasjuhte vanglates.

Suguhaiguste esmasjuhtude arv on aastatel 1998–2007 langenud ligi 3 korda. See viitab olulisele positiivsele nihkele eelkõige tervisekäitumises. Üldises võrdluses Euroopa riikidega on Eesti suguhaiguste osas paraku ikka esirinnas.

Kuni aastani 2000 nakatus Eestis HI-viirusega 10–12 inimest aastas, kuid 2000. aastal oli nakatunute arv juba 390 ning järgmisel, 2001. aastal koguni 1474. Edaspidi on uute juhtude arv aastas pidevalt vähenenud, kuid vaatamata sellele on Eesti kahjuks alates 2002. aastast jätkuvalt halvima olukorraga riik Euroopas. Muret tekitab asjaolu, et suurenenud on heteroseksuaalide haigestumine, järjest rohkem on nakatunuid naiste hulgas ning sagedamini esineb nakatumist sünnimomendil (ema viirusekandluse tõttu). HIV/AIDS on jätkuvalt üks kõige olulisemaid sotsiaalseid probleeme riigis. 

Terviseseisundi iseloomustamisel tuleks kindlasti arvestada ka inimeste enesehinnangut tervisele. Pärast 2000. aastat on korraldatud mitmeid sellekohaseid küsitlusuuringuid. Statistikaameti poolt aastatel 2004–07 tehtud uuringu tulemuste põhjal hindas oma tervist heaks või väga heaks 55,4% 16-aastastest ja vanematest meestest ning 51,7% samavanustest naistest. Sama on meeste ja naiste hinnangu vahekord ka halva või väga halva tervise osas – 16-aastastest ja vanematest meestest hindas oma tervist halvaks või väga halvaks 12,4%, naistest aga 17,2%.

Vt ka HIV, suremus, sündimus, tuberkuloos.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Reis rasedana Keeniasse

Tere,

Kuu aja pärast on plaan lennata Keeniasse. Reisi kahjuks ära jätta ei saa, kuid avastasin ootamatult, et olen rase. Ilmselt ca 4 nädal.
Kuna see on pigem riskipiirkond, siis olen ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Enne eksootilisse piirkonda reisides tuleb alati konsulteerida reisimeditsiini kabinetis ja teha kõik vajalikud vaktsineerimised ( Keeniasse reisides kollapalaviku, A-hepatiidi ja poliomüeliidi ...

Loe edasi

Määrimine enne pillilehe lõppu

Tere!
Olen kasutanud madala hormoonisisaldusega pille ligi aasta, kuid viimastel kuudel on alanud umbes nädal aega enne pillilehe lõppu määrimine, mis muutub iga päevaga suuremaks ning pillilehega ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Pillide üheks võimalikuks kõrvalmõjuks on vähene veritsus v. määrimine nende kasutamise ajal. Kõige sagedamini esineb ebakorrapärast veritsust pillidega alustades esimese kolme kuu jooksul, ...

Loe edasi

Ülekaalulisus

Tere! Olen 172 cm pikk ja kaalun 129 kg.Tean,et pean ja ka tahan kaalust alla võtta.Päris iseseisvalt sellega toime ei tule,vaja oleks ühineda mingisuguse toitumiskava pakkujaga.Olen uurinud erinevaid ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Soovitaksin teil pidada nõu hoopis mõne toitumisnõustajaga, kes aitaks aru saada ja välja tuua just need probleemid toitumises, mis teie puhul olulist rolli mängivad. Internetis pakutavad programmid ...

Loe edasi

Kollaskeha hormoon

Tere,

Üritan rasedaks jääda pea aasta aga ei õnnestu. Teen hoolega ov teste ja üritame õigel ajal tegutseda. Iga kuu,vahetult peale ov-d hakkab kõhus, alaseljas jne selline päevade tunne ( ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 32-aastane

Tegemist on viljatu paarisuhte probleemiga ning tuleb alustada viljatu paarisuhte uuringuid vastavalt loogilisele järjestusele. ...

Loe edasi

Jalal laigud

Tere
Jala peale tekkisid punased laigud. Kõigepealt üks ja siis suurem laik. Edasi ei levi.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga kena, et olete lisanud pildi. See esimene laik meenutab nahaseent, võimalik et ka varikoosne ekseem või allergiid küüneseenest. Jalga tuleks kogu ulatuses vaadelda. Soovitaksin salvi, ...

Loe edasi

vereanalüüs

Tere!
Kirjeldan oma kaebusi: Selg valutab, kael ja puus ja õlad..luudes on valu, mis ei ole küll väga intensiivne, kuid häiriv. Samas ka lihased valulikud ja tundlikud. Mõnipäev ka silmad. sarnased ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Need analüüsid, mida kirjeldate, ei selgita Teie vaevust põhjust. Vereanalüüsis on pisut tõsunud eosinofiilide protsent, see võib olla seotud allergiaga. Lümfotsüütide protsent on praktiliselt ...

Loe edasi

Võimalikud tüsistused peale antibiootikumide kuuri

Maikuus põdesin kopsupõletikku, tegin 3 tsüklit antibiootikumide ravi, samalajal kasutasin ka probiootikume ning vererõhu alandajat min. koguses, praegu pole selle järele enam vajadust, peale enam-vähem ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Saan aru, et teil on tekkinud vaevused maos ja söögitorus, mis meenutavad kõrvetisi. Lisaks on vähenenud lõhnatundlikkus. Ja teil on kahtlus, et uued vaevused on seotud eelneva antibakteriaalse ...

Loe edasi

Depressioon, ärevushäire, bipolaarne häire?

Suve algusest alates on mind vahelduva eduga külastanud meeletu kurbuselaine. Kui esimest korda see hoog tuli, siis ma lihtsalt nutsin hüsteeriliselt ja küsisin emalt, et mis see elu mõte üldse on? Tulevik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Apteegi vabamüügist: a) Melatoniin - tund enne und, b) rahustavad teed, sobib ka tavaline soe-kuumapoolne jook (rahustab).
2) Koos lähedastega jalutuskäigud - toimib v.hästi.
3) Minu Palve ...

Loe edasi

Rasestumine

Tere. Soovin 3 korda rasedaks jääda aga ei jää. Kui olin 22a arstid avastasid mul hot skin lymphoom. Siis kui tehti keemiaravi arst ütles, et minu kilpnääre on hetkel piiri peal ja võib juhtuda nii, et ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui TSH on 5,4 mIU/l, võib rasestuda küll, kuid soodsam oleks siiski kui TSH oleks vahemikus 1 - 2,5 mIU/l. Seepärast suuvitan suurendada L-türoksiini annust nii, et võtaksite 5 päeva nädalas ...

Loe edasi

Opereerida või oodata?

Tere!
Oli oper.2014.a lõpus emakas koos kaela ja munajuhadega (põhjuseks müoomid ja verejooksud, tekkinud aneemia). Peale seda kõik OK, veri taastus ruttu, nüüd Hgb 150 ja raud korras. Viis kuud ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere. kui teil vedelikukogum?/ tsüst? muret ei valmista, siis võib ju jälgida. MRT(väikesest vaagnast) uuring tegelikult eristab kas tsüst või on midagi muud. Kui tsüst, siis kuni 5cm suurust võib jälgida, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi