Rahva tervise näitajad Autor: Üllar Kaljumäe

Rahva tervise näitajad. Rahva tervise seisundit on võimalik iseloomustada mitmeti. Erinevatel põhjustel (sh teadmiste pidev kasv, järjest täpsemad ja detailsemad andmed jmt) ei ole olemas üldtunnustatud standardset rahva tervise näitajate kogumit, mida igal pool või kõigi uurijate poolt üksmeelselt kasutataks. Selline olukord raskendab eri riikide ja erinevate ajajärkude terviseuuringute tulemuste võrdlust. Probleemi aitab mõnevõrra leevendada Maailma Terviseorganisatsiooni andmebaas, mida võrdleva analüüsi huvilised saavad kasutada. 

Teatavas mõttes on kõige universaalsemaks rahva tervise näitajaks eluiga, milles kajastuvad nii indiviidi kui populatsiooni tervist vahetult mõjutavad, aga ka kaudsemalt toimivad sotsiaal-majanduslikud aspektid. Seejuures rõhutatakse järjest rohkem tervena elatud eluaastaid. See tähendab, et oluliseks ei peeta niivõrd elatud aastate koguarvu, kuivõrd ilma haigusteta või vigastusteta elatud aastaid. Kõnekad rahva tervise näitajad on samuti rahvaarv, rahvastiku struktuur ning haigestumise statistika.

Rahvaarv, rahvastiku vanuseline ja sooline struktuur. Alates 1990. aastast, seega 18 aasta jooksul on Eesti rahvaarv vähenenud ligi 15% võrra negatiivse loomuliku iibe, immigratsiooni vähenemise ja emigratsiooni suurenemise tõttu. Rändesaldo on olnud siiani negatiivne, näiteks aastatel 2004–07 kaotas riik igal aastal seetõttu 0,2% oma rahvastikust. Märgatav on ka vanemate inimeste osakaalu tõus Eesti rahvastikus. Kui 1990. aastal moodustas 0–14-aastaste vanuserühm kogu rahvastikust 22%, siis 2008. aastaks oli see langenud 15%-le, samal perioodil aga suurenes üle 65-aastaste osakaal 11,6%-lt 17,2%-le. Seoses sündimuse suurenemisega viimastel aastatel on noorte osakaalu vähenemine siiski pidurdunud. Vaadeldaval perioodil on meeste osakaal rahvastikus vähenenud umbes 0,7% võrra, kusjuures mehi on 46% rahvastiku üldarvust. Meeste ja naiste keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil oli 2007. aastal vastavalt 67,13 ja 78,73 aastat. Keskmine eeldatav eluiga tõusis aastatel 1990–2007 meestel ligi 3 ja naistel 4 aastat. Seega jätkub Eestis naiste kiirem keskmise eluea tõus. 2007. aastal oli meeste eeldatav eluiga naiste omast enam kui 11 aastat lühem. Meeste eeldatav keskmine eluiga ületab tänases Eestis naiste vastava näitaja alles 90-aastastel. 

Haigestumine. Esmaseid haigusjuhte oli tervishoiuasutusse pöördumise alusel 2007. aastal 2,5 miljonit (ilma pahaloomuliste kasvajateta), kusjuures meestel diagnoositi keskmiselt 1,7 ja naistel 2 esmast haigust. Kõigist esmastest haigusjuhtudest moodustasid kolmandiku hingamiselundite haigused, sageduselt järgnesid vigastused, mürgistused jm väliste põhjuste toime tagajärjed. Südame- ja veresoonkonnahaigused, mis on aga paraku peamisteks surma põhjusteks, jäid esmaste haigusjuhtude arvu poolest maha isegi seedeelundite haigustest ning psüühika- ja käitumishäiretest. Üllatuslikult on esmaste haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta viimase kümne (1998–2007) aastaga suurenenud rohkem kui kolmandiku võrra (36%). Samas ei pea esmaste haigusjuhtude arvu kasvu tingimata seostama rahvastiku järjest halveneva tervisega, sest vaieldamatult on samal perioodil olulisel määral paranenud ka diagnostikavõimalused.

Aktiivse tuberkuloosi esmasjuhtude arv näitab langustendentsi (47,5 juhtumit 1998. aastal ja 26,2 juhtumit 2008. aastal 100 000 elaniku kohta), kuid vaatamata sellele ületab Eesti jätkuvalt mitmekordselt arenenud Euroopa riikide vastavat näitajat. Eesti meeste haigestumine ületab peaaegu 2,5 korda naiste haigestumist, haigestuvad peamiselt täiskasvanud, sageli asotsiaalse taustaga mehed. Üldise positiivse tendentsi taustal on siiski mitmeid murelikuks tegevaid asjaolusid. Viimastel aastatel on järjest rohkem avastatud tuberkuloosi ja HIV-kandluse koosesinemist. Teiseks probleemiks on multiresistentse tuberkuloosi suur osakaal tuberkuloosihaigete hulgas. Jätkuvalt avastatakse tuberkuloosi esmasjuhte vanglates.

Suguhaiguste esmasjuhtude arv on aastatel 1998–2007 langenud ligi 3 korda. See viitab olulisele positiivsele nihkele eelkõige tervisekäitumises. Üldises võrdluses Euroopa riikidega on Eesti suguhaiguste osas paraku ikka esirinnas.

Kuni aastani 2000 nakatus Eestis HI-viirusega 10–12 inimest aastas, kuid 2000. aastal oli nakatunute arv juba 390 ning järgmisel, 2001. aastal koguni 1474. Edaspidi on uute juhtude arv aastas pidevalt vähenenud, kuid vaatamata sellele on Eesti kahjuks alates 2002. aastast jätkuvalt halvima olukorraga riik Euroopas. Muret tekitab asjaolu, et suurenenud on heteroseksuaalide haigestumine, järjest rohkem on nakatunuid naiste hulgas ning sagedamini esineb nakatumist sünnimomendil (ema viirusekandluse tõttu). HIV/AIDS on jätkuvalt üks kõige olulisemaid sotsiaalseid probleeme riigis. 

Terviseseisundi iseloomustamisel tuleks kindlasti arvestada ka inimeste enesehinnangut tervisele. Pärast 2000. aastat on korraldatud mitmeid sellekohaseid küsitlusuuringuid. Statistikaameti poolt aastatel 2004–07 tehtud uuringu tulemuste põhjal hindas oma tervist heaks või väga heaks 55,4% 16-aastastest ja vanematest meestest ning 51,7% samavanustest naistest. Sama on meeste ja naiste hinnangu vahekord ka halva või väga halva tervise osas – 16-aastastest ja vanematest meestest hindas oma tervist halvaks või väga halvaks 12,4%, naistest aga 17,2%.

Vt ka HIV, suremus, sündimus, tuberkuloos.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Roheline varbaküüs

Tere
Mul oli paar nädalat küünetrauma, nüüd küüs lahti, arsti poolt lasti verevalum välja kuid nüüd olen nädal aega tais olnud ja küüs on roheliseks läinud. Milles võib olla asi? Soovitati koguaeg ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

See, et verevalum aja jooksul rohekaks läheb on tavaline ja muretsemiseks põhjust ei näe. Plaastrit tuleks peale ujumist ja märjaks saamist vahetada - see rohkem kaitseks, et mitte küünt rohkem vigastada ...

Loe edasi

Käeveenid valutavad

Miks või millest valutavad käel veenid kyynarnuki juures juba kaks päeva järjest valus.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Käeveen läheb põletikku vaid süstimise korral. Kui seda pole olnud, siis arvan, et Teil ei valuta veen vaid midagi muud. Kompressi võib sel puhul kindlasti teha.. Kui vaevused ei möödu, soovitan pöörduda ...

Loe edasi

pärak

Tere. mure järgmine.peale vetsus käimist lööb kippitus ,sügelus pärakusse.pühkides tagumikku puhtaks olen täheldanud verd vähesel määral.kui liikuda peale seda no 50 samu ja uuesti tagumikku pühkida sis ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõige tavalisem põhjus on kas hemorroidid või pärakulõhe. Mõlemad väga ebamugavad asjad aga ei tapa. Sõrmega katsudes ja vaatlusega peaks Teie puhul olema võimalik kasvaja välistada. Kui perearstil pole ...

Loe edasi

Paha lõhn suus

Tere!
Mul on juba pikemat aega, 2-3a paha lõhn suus. Endal on selline tunne, et veidi peale selle tekkimist on läinud suu kuivemaks. Täna võrdlesin 18a tütrega keelesid, mul oli veidi valgem kui ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Mirena spiraal, mis on Teil olnud 5 aastat ei põhjusta kindlasti halba suulõhna, mis on olnud 2-3 astat ega punne seljal, mis tekkisid hiljuti. Suulõhna põhjus võib peituda hammastes (hambaarst ...

Loe edasi

Ebanormaalselt suured isud, seedeprobleemid ja kõhupuhitus.

Tere
Olen 23 aastane lühike naisterahvas. Normaalkaalus - 151cm pikk ja kaalun 49kg. Rasva protsent 15% ja lihas 39,3%. Kehaanalüüsi järgi lihaseline vähese rasvaprotsendiga. Toitun tervislikult. ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere,
Lugedes teie kirja jääb siiski tunne, et toitumisnõustamise kõrval võiksite nõu pidada ka mõne psühholoogiga, kes tegeleb toitumisprobleemidega (N: keskuses "Sensus"). Mõtted söögist ja söömisest ...

Loe edasi

laparoskoopia

Sain nädal tagasi 40 ja mees 42. Olen proovinud rasestuda aasta ja paar-kolm kuud peale. Günekoloog avastas ureaplasma ja ravisime koos partneriga käesoleva aasta jaanuaris nädala ravimiga Doxylan, peale ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
soovitan kasutada kõiki ravivõimalusi - nii laparoskoopiat kui IVFi. Kehaväline viljastamine pakub Teie vanuses kõigest ligikaudu 10% rasestumise tõenäosust - seetõttu on mõistlik teha ...

Loe edasi

Kilpnääre, sõlm, TSH (↑), Kasvajamarker Ca 9-19 (↑)

Tere,

Viimati olin endokrinoloogi juures jaanuari kuus 2017 (see arst, kelle juurde käisin varem regulaarselt). Ma lisasin pilti, kus on näha mu analüüsid.
TSH oli 00,6.
Arst ütles ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt rahunege maha ja jätke jooksmine ühe arsti juurest teise juurde. Valige välja endokrinoloog, keda usaldate ja toimige tema nõuannete järgi. Kilpnäärme juures on olulised kaks asjaolu ...

Loe edasi

Valu kõhus

Paremal pool.. Puusa juures on valu.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui paari tunniga vaevused ei kao, peaks kutsuma kiirabi. Põhjused võivad olla seotud vahekorraga, kuid võib olla ka lihtsalt kokkusattumus.

Loe edasi

Citalopram noorukile

Pojale (19a) määrati ärevushäire raviks ja uinumise soodustamiseks Citalopram ja Immovane. Vajadusel Xanax. Probleemiks on tal ärevus, mis takistab isegi koolitundides istuda (vajadus ennast liigutada, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Temal on antidepressant, uinuti ja rahusti. See on hea, aga see on vaid stardiks hea, kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) muutmine.
Loe edasi

Suurenenud kilpnääre

Tere!

Viimase pooleteise aasta jooksul on mul kilpnäärme piirkond suurenenud, samuti on mul olnud umbes sama kaua või veidi rohkem krooniline köha (olen olnud ca 9 aastat ka suitsetaja). Viimasel ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kilpnäärme suurust ei määrata pealevaatamisega. Kõige lihtsam viis on palpatsioon (katsumine) kogenud arsti poolt, tänapäeval tehakse siiski suurenemise või sõlmeliste muutuste kahtlusel ikkagi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi