Elektritrauma Autor: Joel Starkopf

Elektritrauma on organismi kahjustus elektrilöögi tagajärjel. Elektrikahjustusi võivad põhjustada rikkis, maandamata või puudulikult maandatud elektriseadmed, samuti kokkupuude voolu all olevate metallkonstruktsioonide, seadmeosade või katmata juhtmetega. Elektrilöögi tagajärgede raskusaste sõltub organismi läbinud voolu tugevusest ja pingest ning organismi seisundist, samuti sellest, milliseid kehaosi vool läbistas. Elektrikahjustuse tunnused on lihasevalu ja -tõmblused, rasketel juhtudel krambid; hingamise puudulikkus või seiskumine; ebakorrapärane pulss või südametalitluse lakkamine; rahutus, teadvusekadu. Lisaks otsesele toimele lihastele, sh südamelihasele, tekitab elektrivool inimkeha läbimisel suure hulga soojusenergiat, mis põhjustab elektripõletuse. Suurimad põletuskahjustused (nn välgumärgid) on nahal elektrivoolu sisenemisja väljumiskohal.

Põletuse võib põhjustada ka kaarleek, mis tekib kõrgepingeallika ja inimese vahel isegi mõne meetri kauguselt. Lisaks ülikõrgele temperatuurile (2000–4000 °C) kaasneb kaarleegiga tugev valgussähvatus, mis kutsub lähedal seisjal esile näo ja silmade põletusi (nn keevitajasilmad).

Välgukahjustused sarnanevad kõrgepingekahjustusega. Et välgu toimeaeg on ülilühike, siis nahal sügavaid põletushaavu ei teki. Kergemal juhul võib välk põhjustada vaid ehmatuse, keskmise raskusega juhtumi korral kaotab kannatanu teadvuse ning tal võivad nahal ilmneda I–II astme punktitaolised põletushaavad, samuti sisekõrva jm elundite vigastused. Raskel juhul purustab välguenergia siseelundeid. 30% välgust tabatutest sureb kohapeal.

Elektrilöögi saanule abi osutamisel tuleb kinni pidada ettevaatusabinõudest, et mitte seada ohtu iseennast. 1. Enne kannatanu abistamist tuleb välja lülitada majapidamisvool (pistik seinakontaktist välja tõmmata, kork välja keerata, peakaitse välja lülitada). 2. Paljaste kätega ei tohi voolu all olevat inimest puudutada! 3. Kui voolu ei saa välja lülitada, võib voolu all olevale kannatanule läheneda ainult pinnasest isoleerituna (kummisaabastes, paks ajalehekiht jalge all, kummikindad käes jne). 4. Leides kõrgepingevoolu all oleva inimese, tuleb kutsuda kiiresti kohale päästjad või elektrispetsialistid, et vool alajaamas välja lülitada. Päästeteenistuse telefoninumber on 112. Katkenud ja mahalangenud kõrgepingetraat tekitab maapinnal kuni 25 meetri raadiusega ohtliku ala. Kõrgepingevoolu all olevat kannatanut saavad abistada päästjad või elektrisüsteemide asjatundjad, ilma nende loata ei tohi kannatanule läheneda. 5. Pärast elektrivoolu väljalülitamist saab alustada esmaabiga. Esmalt kontrollitakse kannatanu teadvust, pulssi ja hingamist. Südametalitluse ja hingamise lakkamisel vabastatakse hingamisteed ja alustatakse elustamist. Esimesel võimalusel tuleb kutsuda kiirabi. Kui läbiv elektrienergia hulk oli väga suur (välk, tööstusvool) või kannatanu oli voolu all kaua, võivad esineda luumurrud ja siseelundite kahjustused. Sellist kannatanut tohib abistaja liigutada vaid niivõrd, kui on elupäästmiseks vajalik. Kui kiirabi viibib, võib telefoni teel küsida nõu perearstilt või helistada uuesti numbril 112. Hägunenud teadvusega või teadvuseta, kuid ise hingav kannatanu tuleb panna lamama külili ja katta soojalt kinni. Kannatanule ei tohi anda süüa ega juua enne arstiga konsulteerimata, sest haiglas võib osutuda vajalikuks teda opereerida. Teadvusel kannatanu põletushaavad tuleb katta puhta sidemega ning toimetada ta haiglasse.

Vt ka organismi taaselustamine kliinilisest surmast.