😕????? 22.03.17 / Endokrinoloogia

KĂŒlastaja kĂŒsib:

TeisipĂ€eval oli kolimine (edasi tagasi 3 korrusele kolimine,tundsin mitmel korral et kopsust vĂ”tab kinni) ja neljapĂ€eva hommikul ei saanud enam kĂ€ekottigi töstetud rinnus valu nagu krapp sĂŒdames,iiveldus ja sĂŒda tamppis kui oleks just maratonilt tulnud. Poolistukil olemine aitas ,aga 4 tunni jooksul ei lĂ€inud paremaks ja kutsusin kiirabi. Veresuhkur norm. hapnik norm. Vihjates paanikahĂ€ire ravimisele.
Õigupoolest nĂ”rkus oli tohutu suur.aeglane rauhulik kĂ”ndimine. 5pv kĂ”uge hullem, siis olin voodis ja kĂ€isin ainult wc.Pisike koormuski vĂ€sitas nt. laua pĂŒhkimine. 41 pĂ€eva pĂ€rast jĂ”udsin pĂ”randat pĂŒhkida. TĂ”stmist ja kandmist verl mitte.Iga pĂ€ev lĂ€ksin natukeseks jalutama siiski tekkis pearinglus ja iiveldus.Selgus vererĂ”hk tihti mĂ”lemad nĂ€idud alla 100. 93 /60. FĂŒĂŒsilisel koormusel vĂ€simus,iiveldus,sĂŒdamekloppimine, turja ja puusa valutamine, lihtsad kodutööd ja oaberimajandus sai tehtud.Kanda ja tĂ”sta ei suutnud, tuli halb olla ja sĂŒda hĂŒppas sees. NĂŒĂŒd 120 pĂ€eva pĂ€rast olen normaliseerunud kuigi kopsus,rinna kohal on ĂŒks valuliktriip ,mis mul valu annab;hingamisega avastati kĂ”rvalekalle aga ei teata. Ja tunnen et minu kopsud ri jĂ”ua hingata ja koormavad sĂŒdant. SĂŒda on korras vereproovide jĂ€rgi.Raskuse nt. toidukoti kandmise ,kiire kĂ”ndimise jĂ€rgi kehaline kurnatus,vĂ€simus. Silmad ja parem jalg lĂ€hevad paiste. Avastasin et ei ole suuteline ka hĂŒppama ĂŒle 5 korra hakkan tohutult hingeldama.Hingeldamis ja hingamisraskus hakkas peale kopsutrombi ja lihtne oli panna diag. astma,nĂŒĂŒd selgus et ei ole seda. Kui minu hingamist taastati (ma ei hinganud enam), siis kopsus midagi juhtus et mĂ”jutab minu tegemisi.Muidu on juba tĂ€itsa hea olla. Vahest tuleb sĂŒdame muljumist. Enne seda jĂ”udsin teha fĂŒpsilist tööd,olin liikuv ja aktiivne. Kuigi kehalist vĂ€simust olen aastaid tundnud ja teinud ĂŒlejĂ”u. Mis see mĂŒstiline haigus on ,mis takistab tööl kĂ€imist nĂŒĂŒd.
KĂ”igele eelnevale ja oma eluteed analĂŒĂŒsides arvan et vĂ”ib olla pölĂŒmĂŒalgia kuigi see esineb vanematel inimestel. La 27 on positiivne ja lihased,keha vĂ€sib kiirelt.Lusaks on mul erilised peavalud mis on peanahal ja need on puutetundlikud. Ainus rohi,kui tahan vĂ”tta on nĂ€rvivaludele. Palun teilt teie arvamust ja mitmekesi saab ikka kiiremini selgust .

Arst vastas:

Anu Ambos

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH MustamÀe korpus

Tere!
Igaks juhuks soovitan kontrollida ka kilpnÀÀrme talitlust (seda vĂ”ib teha perearst). Otseselt ĂŒhelegi endokriinhaigusele Teie vaevused ei viita.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?

NÔuanded teemal: Endokrinoloogia

KilpnÀÀrme alatalitlus

Tere

Sain vereproovi tulemused, milles TSH 4.47 (norm 0.3 - 4.2 mIU/L).
Normist olid vÀljas veel Neut% 38.4 (norm 40.0 - 80.0 %)
Lymph% 50.9 (norm 15.0 - 45.0 %)

Tunnen ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Tervel inimesel on TSH 0,3-4,2 mIU/l, nagu ka norm ette nĂ€eb. Vahemikus 1-2,5mIU/l soovitatakse TSH-d hoida haigetel inimestel (eelkĂ”ige noortel naistel), kes saavad ravi sĂŒnteetilise kilpnÀÀrmehormooniga.
Loe edasi

Pikkus

Tere

Olen 19-aastane noormees, 175 cm pikk. Ema on 164 cm pikk ja isa on 170 cm pikk. Viimased neli aastat enam pikkust juurde lisandunud ei ole. Olen veidi kuulnud kasvuhormoonidest. Kas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Arvestades Teie vanemate pikkust, olete kasvanud suure tÔenÀosusega pÀris parajalt. Maksimaalselt vÔib lisanduda veel 1-2 sentimeetrit, vaevalt rohkem. Kasvuhormoonist pole Teil kasu, sest ...

Loe edasi

KilpnÀÀrme ĂŒletalitus

Tere,
Pöördusin perearsti poole pidevate kĂ”huvaludega. Esmalt tehti mulle uriiniproov mis oli korras, teisel kĂŒlastusel vĂ”eti verd ja sellest selgus, et kilpnÀÀrme nĂ€it on <0.01 ja nĂŒĂŒd lĂ€hen endokrinoloogi ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
KilpnÀÀrme ĂŒletalitlus tavaliselt kĂ”huvalu ei pĂ”hjusta, kĂŒll vĂ”ib ALAT mÔÔdukas tĂ”us sellega seotud olla. KĂ€simĂŒĂŒgiravimeid maksa ainevahetuse parandamiseks vĂ”ite kasutada, kuid abi saab olema ...

Loe edasi

KilpnÀÀrme alatalitus

Tere!2013 diagnoositi kilpnÀÀrme alatalitus. VĂ”tan 1,5 tabletti 50 mikrogrammist l tyroksiini.NĂ€idud olid korras detsembrini 2018 mil tsh oli 4,1.NĂŒĂŒd sai uuesti kontrollitud ja seekord tsh 5,7.Kuna tunnen ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Arvestades Teie sugu ja vanust, vĂ”iks tĂ”epoolest L-tĂŒroksiini annust suurendada 100 mcg-ni pĂ€evas s.t. 2 50mcg-se tabletini pĂ€evas. KordusanalĂŒĂŒsi vĂ”iks teha septembris.
Tervitades,
Loe edasi

Kas kilpnÀÀrme ĂŒletalitus?

Tere. Mul on 15 a tagasi diagnoositud sĂ”lmed. AnalĂŒĂŒsid on varem olnud korras. Kuna olen ĂŒlekaaluline pelgasin kilpnÀÀrme alatalitust. Tegin analĂŒĂŒsid ja nĂŒĂŒd paistab, et TSH on liiga madal, 0,01. Mingeid ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kaua kestnud sĂ”lmelise struuma korral tekib suurenevates sĂ”lmedes aja jooksul vĂ€ike hormooni ĂŒletootmine, mille tĂ”ttu TSH vÀÀrtus langeb. Samal ajal on FT4 ja FT3 normis ja patsiendi enesetunne ...

Loe edasi

L-thyroksin, annus, muu tĂ€psustamata hĂŒpotĂŒreoos

Tere

2011 diagnoositi minul autoimmuune tĂŒreoidiit E06.3(E03.08). Sellest ajast olen vĂ”tnud L-thyroxini alguses 75 mcg, seejĂ€rel 100mcg kuni 125 mcg (raseduse ajal), et TSH nĂ€itaja pĂŒsis normi ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kuna olete suhteliselt noor naine, soovitaksin tehtud analĂŒĂŒside alusel L-tĂŒroksiini annust suurendada 125 mcg-ni pĂ€evas. Ultraheliuuringu tulemus on ootuspĂ€rane ja autoimmuunsele tĂŒreoidiidile ...

Loe edasi

HarknÀÀre

Tere!

Kas harknÀÀrme funktsioone on vĂ”imalik vereanalĂŒĂŒsiga testida?
VÔi kuidas saab kontrollida?
Juba pikemat aega ĂŒleval rinnakus surub, pitsitab ja matab hinge, vahel ka tĂŒkitunne ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ei, harknÀÀrme funktsioone vereanalĂŒĂŒsiga testida ei saa. HarknÀÀre on tĂ€iskasvanud inimesel taandarenenud. Üliharva esineb siiski harknÀÀrme kasvajaid ja nende visualiseerimiseks kasutatakse ...

Loe edasi

MaksanĂ€itajad ja hĂŒpotĂŒreoos

Miks vĂ”ivad hĂŒpotĂŒreoosi puhul olla maksa ja neeru funktsioonide testide tulemused (nt ALAT, kreatiniin) muutunud? Paljud kliinilised uuringud nĂ€itavad, et subkliinilise hĂŒpotĂŒreoosi puhul on muuhulgas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
KĂ”igepealt - kui Teie TSH on normis ja FT4 ning FT3 normist madalamad, ei ole tegemist tĂŒĂŒpilise kilpnÀÀrmehaigusest pĂ”hjustatud hĂŒpotĂŒreoosiga ja kui Te seni pole endokrinoloogi vastuvĂ”tul ...

Loe edasi

Olnud ĂŒletalitlus ja kompuutertomograafia kontrastaine

Tere, dr Ambos!
Palun vÔimalusel kiiret vastust, sest pean kontrastaine sisse jooma 30.ndal mail.
Mul on olnud mĂ”ned aastad tagasi (4a) vĂ€ga hullude sĂŒmtomitega ĂŒletalitlus. SĂŒdametöö 150-200 ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, suure tĂ”enĂ€osusega sisaldab kompuuteruuringul kasutatav kontrastaine joodi. Teoreetiliselt vĂ”ib jood pĂ”hjustada kilpnÀÀrme ĂŒletalitlust, eriti autoimuunse kilpnÀÀrmehaiguse foonil. Tegelikult ...

Loe edasi

Ultraheli vastus: Struma nodosa

KilpnÀÀrme sagarate mahud: parema sagara maht ca 5,6ml; vasaku sagara maht ca 5,8ml; isthmus on ca 3 mm paksusega. KilpnÀÀrme struktuur suhteliselt ebaĂŒhtlane. Vaskularisatsioon normipĂ€rane. Suurenenud ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Teie puhul vĂ”ib sĂ”lmelisi muutusi jĂ€lgida perearst - kilpnÀÀre on tegelikult normisuurune ja kliiniliselt oluline on ainult ĂŒks sĂ”lm - vasaku sagara alaosas 1,4x1,1cm. Kui see sĂ”lm edaspidi ...

Loe edasi


Vaata kÔiki nÔustamisi

KĂŒsi foorumist

KĂŒsi

Ei saanud vastust? KĂŒsi arstilt: