Kõhuaordi šundi leke 30.12.25 / Veresoontekirurgia

Arst vastas:

dr Veronika Palmiste-Kallion

Kardiovaskulaarkirurg

Tere!


Ütlen kohe ette, et ma ei ole antud juhuga kuidagi enda teada seotud ning samuti ei ole mulle teada, kes ja millisel eesmärgil antud küsimust esitab.

Kõhuaordianeurüsm on haigus, mis on tavaliselt asümptomaatiline (see tähendab, et mingeid kaebusi patsiendil ei ole) ning leitakse eelkõige juhuslikult mingil muur põhjusel tehtud uuringul või siis seetõttu, et läheb järsku katki. Kuna kõhuaort on üks suuremaid veresooni inimese kehas, on vast kõigile selge, miks arstide eesmärk on leida laienenud kõhuart enne, kui see katki läheb. Erinevate suurte teaduslike uuringute alusel on kokku lepitud aordi läbimõõt, millest alates patsienti jälgime ning millest alates pakume patsiendile tegevust.


Kui patsiendil on kõhuaort laienenud teatud sentimeetriteni, hinnatakse patsiendi enda soovi selle korrektsiooniks samaväärselt kaasuvate haiguste riskiga. Teisisõnu - kui patsient on korrektsioonile vastu või tema kaasuvad haigused on niivõrd olulised või kontrolli alt väljas, et kõhuaordianeurüsmiga tegelemine võib vahetus operatsiooni/protseduurijärgses kulus ikkagi põhjustada juba ette teades surma, siis on täiesti adekvaatne teha otsust seda konkreetset patsienti nii mitte käsitleda. NB! ka kõrge vanus võib olla üks nendest põhjustest.

Oleme Eestis nii heas olukorras, kus meil on võimalik kõhuaordi aneurüsmi korrektsiooniks kaaluda nii sagedasemat kasutatud avatud operatsiooni kui ka väiksema traumaga arterisisest protseduuri. See kaalutlemine käib sageli nii, et patsient ei pruugi sellest ka aru saada - pakutakse koheselt patsiendile seda võimalust, mis antud juhul on mõistlikum, suurema õnnestumise võimalusega ning anatoomiliselt tehtav.

Ükskõik, milline meetod valitakse - igal menetlusel on võimalikud erinevad tüsistused. Samuti arenevad edasi kaasuvad haigused ja tekivad ka uued haigused. Arst ei ole selgeltnägija, et suudaks kõike ette näha ja prognoosida.

Kui varem veresoontekirurgi poolt käsitletud patsient on olukorras, kus tehtud veresoone rekonstrukstiooniga on seotud hilistüsistus ja kaasuv haigus, siis käsitleme neid patsiendipõhiselt. Kuna kogu veresoontekirurgia eeldab aruselget täiskasvanud inimest, kellele erinevaid asju kaalutakse, siis on patsiendi enda otsus, kas ta kaasab sellesse otsustusprotsessi oma lähedased või mitte ja kui suurel määral.

Lõpetuseks võin kinnitada, et ükski veresoontekirurg Eestis ei tee neid otsuseid kergekäeliselt ning eelkõige soovime oma patsientide elukaart pikendada ning kaebusi leevendada. Hiljem on alati kerge öelda, et kuskil keegi on üle pingutanud või miks ei otsustatud teisiti.


Veronika Palmiste
veresoontekirurg

Kas see arutelu oli kasulik?