Kuidas teha vahet viiruslööbel, putukahammustusel ja allergilisel nahareaktsioonil?
Laste suvistest nahalöövetest annab ülevaate Confido lastehaiguste arst-resident dr Triin Pirso.
Kuidas teha vahet viiruslööbel, putukahammustusel ja allergilisel nahareaktsioonil?
Viiruslik lööve on tavaliselt üsna laialdase levikuga, levides üle kogu keha ja sageli sümmeetriliselt. Enne lööbe teket või sellega samaaegselt võivad esineda palavik, nohu, köha või kurguvalu. Lööve on enamasti roosakas ja peeneteraline ning sügelus tagasihoidlik.
Putukahammustus on tavaliselt üksik lööbeelement või paikneb kehal väikeste gruppidena. Lööbe keskosas võib näha väikest täppi ehk hammustusjälge ning sügelus on sageli väga tugev. Hammustused on enamasti jäsemetel või teistel katmata kehaosadel.
Allergiline nahareaktsioon avaldub tihti kiiresti tekkivate sügelevate kupladena ehk nõgeslööbena. Need võivad mõne tunni jooksul muuta kuju ja asukohta. Sageli on eelnevalt teada mõni võimalik ägestaja, näiteks toit, ravim, kosmeetikatoode või putukahammustus.
Kõigi nende korral võivad aidata jahedad kompressid, naha niisutamine ning käsimüügis saadav antihistamiin ehk rahvakeeli allergiarohi.
Mis võiks reisiapteegis kaasas olla?
Suvisel reisil võiks väikeses esmaabikomplektis olla antihistamiinikum, niisutav baaskreem, päikesekaitsekreem, putukatõrjevahend, valu- ja palavikuravim. Need sobivad esmaseks abiks enamiku kergemate suviste nahamurede korral.
Milline lööve on nii raske, et peaks lapsega koju jääma ja puhkuseplaanidest loobuma?
Üldiselt ei ole lööve ise põhjus puhkuse katkestamiseks. Olulisem on hinnata lapse üldseisundit. Kui lööbega kaasneb palavik, loidus, halb enesetunne, söögiisu vähenemine või kui laps joob tavapärasest vähem, on mõistlik jääda koju ja keskenduda lapse tervenemisele.
Laste seas on üsna nakkav ka impetiigo ehk bakteriaalne nahapõletik. Kui lapsel on mitmed meekarva koorikutega lööbeelemendid, mis levivad edasi ning ravi ei ole veel alustatud, on mõistlik esmalt arstiga nõu pidada ja raviga alustada.
Putukahammustused seevastu tavaliselt puhkuseplaane ei piira. Lapse ebamugavuse leevendamiseks võib panna sügelevale kohale jaheda kompressi ja vajadusel anda antihistamiini.
Mis on nn maasikaallergia ehk pseudoallergia?
Rahvakeeles nimetatakse maasikaallergiaks sageli olukorda, kus pärast maasikate söömist tekivad küll allergiasarnased sümptomid, näiteks sügelus, suuümbruse punetus või nahalööve, kuid tegemist ei ole klassikalise immuunsüsteemi vahendatud allergiaga.
Maasikates leiduvad ained võivad soodustada histamiini vabanemist organismis, seetõttu tekivad allergiasarnased sümptomid. Seda nimetatakse pseudoallergiliseks reaktsiooniks. Tavaliselt ilmnevad sümptomid kiiresti pärast söömist ja mööduvad iseenesest mõne tunni jooksul.
Tõelist toiduallergiat kahtlustatakse siis, kui reaktsioon tekib väga väikese koguse peale, kordub iga kord või kaasnevad hingamisraskus, oksendamine või tugev turse.
Millised teised suvised toidud võivad põhjustada histamiiniga seotud nahareaktsioone?
Lisaks maasikatele võivad mõnel tundlikumal inimesel nahareaktsioone soodustada tomatid, tsitruselised, ananass, šokolaad, fermenteeritud toidud.
Oluline on rõhutada, et enamik talub neid toite hästi ning üksik kerge nahareaktsioon ei tähenda automaatselt toiduallergiat.
Miks võib atoopia suvel ägeneda?
Kuigi päike võib mõnel inimesel ekseemi isegi leevendada, võivad kuumus, higistamine, ujumine meres või basseinis, liiv ja sagedane pesemine nahka ärritada ning põhjustada atoopilise dermatiidi ägenemist. Tegelikult ei teki atoopia suvel tavaliselt esmakordselt, vaid olemasoleva eelsoodumuse korral võib atoopia nende tegurite mõjul ägeneda. Esimene soovitus on hoida nahk puhas ja niisutada seda regulaarselt baaskreemiga. Kui sellest ei piisa, tuleks pöörduda arsti poole, kes saab vajadusel määrata põletikuvastase ravikreemi.
Millal võib löövet jälgida kodus ja millal pöörduda arsti poole?
Kodus võib löövet tavaliselt jälgida siis, kui lapse üldseisund on hea, palavikku ei ole, lööve ei ole valulik, hingamisraskust ei esine. Perearstiga tasub ühendust võtta siis, kui lööve kestab üle nädala, levib kiiresti, muutub mädaseks või sügelus häirib und.
Erakorralise meditsiini osakonda tuleb pöörduda, kui tekib hingamisraskus, näo, huulte või keele turse, tugev halb enesetunne, kiiresti leviv või väga valulik lööve.
Kõige olulisem on meeles pidada, et enamik suviseid lööbeid on õnneks healoomulised ja mööduvad paari päeva jooksul, kuid lööbe kõrval tuleb alati hinnata üldseisundit. Just halb enesetunne, palavik, hingamisraskus või tugev turse on märgid, mille korral ei tohi arsti poole pöördumist edasi lükata.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.