Kuidas puhata nii, et vaimne tervis saaks suvekuudel turgutust?

Kuidas ennast täielikult välja lülitada ja mitte kogu aeg töömeile või midagi muud segavat nutiseadmetest jälgida? Lihtsaid võtteid, kuidas suvepuhkuse ajal päriselt välja puhata, jagab Confido kliiniline psühholoog Mari Kollo.

„Olles aasta aega järjest tööülesannetes ja projektides kaelani sees, on närvisüsteemil tegelikult arusaadavalt töörežiimist puhkamisele ümberlülitumiseks aega vaja. Suvepuhkused kestavad tavaliselt 2–3 nädalat, ja see ei ole pikk aeg. Seega on täiesti paslik läheneda teemale teadlikult ja otsustavalt,“ ütleb Kollo. „Töörollist vaimselt eemalduda on keeruline, sest selleks on ajul vaja lõpetada probleemide lahendamisele fokuseeritud toimimisviis ning lülituda ümber puhkamisrežiimile. Kui piirid töö ja eraelu vahel on hägused, ei suuda aju seda ümberlülitust teha. Lisaks võib meid puhkuse alguses kimbutada süütunne või ärevus, et kas tegin ikka kõik ära ja ega ma vigu ei teinud, ning mis siis, kui juhtub midagi hullu. See on klassikaline kohanemisreaktsioon pingelangusele.“

Nn juhtme seinast välja tõmbamiseks ja täielikuks puhkamiseks soovitab Kollo järgida nelja soovitust.

1. Seadke kokku lahtised otsad.

„Enne puhkusele minekut on mõistlik vaadata üle lahtised otsad ning nende kohta midagi otsustada ja kirja panna: näiteks lisada töökalendris puhkuselt naasmisele järgnevale nädalale märge „uuri kolleegilt selle projekti seisu kohta“ vms,“ ütleb kliiniline psühholoog.

2. Teadke, et olen eemal.

Kollo soovitab kindlasti aktiveerida meilidel kontorist-väljas-vastused, mis annavad kirja saatjale märku, et olete töölt eemal ja vastate pärast tagasitulekut, suunates vajadusel pöörduma kolleegi poole. „Kolleegid on naernud mu kontorist-väljas-vastust: „Olen kuni xx.yy puhkusel ja postkasti ei vaata. Kui vajad kiiresti vastuseid, aseta end mugavasse asendisse ja hinga rahulikult. Kiire läheb üle. Kui ei lähe, saad kirjutada sellele.kolleegile@confido.ee.“. Kindlasti ei loe puhkuse ajal töökirju! Isegi mitte selleks, et hiljem oleks ennast kursis hoidnuna lihtsam töösse sukelduda – sukeldumist ei toimu, kui te pole välja tulnudki,“ rõhutab ta.

3. Kustutage jäljed.

„Miks mitte kustutada enne puhkust interneti otsinguajalugu, teha korda töölaud ja seada tööruum nii, et tagasi tulles saaks puhtalt lehelt uuesti tegutsema asuda,“ soovitab Kollo.

4. Olge puhkuselainel.

„Telefonis saate tõsta tööga seotud rakendused näiteks enda loodud „Pole vaja“ nimelisse kausta. Kui töömõtteid tuleb – eks ikka tuleb –, saate neid tervitada, kohusetundlikkuse ja pühendumise eest tänada, puhkusejärgsesse aega saata ning seejärel fookuse uuesti meeldivatele puhkusetegevustele suunata. Sest, olgem ausad, jões suplemine, metsa lõhn, paljajalu kõndimine jms on päris mõnusad,“ kirjeldab ta.

Kuidas tekib vastupandamatu tung leevendada ärevust ja vältida igavust?

Miks tekib meil aga tunne, et telefon peab olema kogu aeg käeulatuses ja teavitused sisse lülitatud? Kas seda saab ka sõltuvuseks nimetada? „Siinkohal võib viidata operantse tingimise eksperimentidele – biheiviorist B.F. Skinner näitas, et mingile tegevusele juhusliku sagedusega järgnenud meeldiv kogemus tagas kõige püsivama käitumise. Katseloomad tema eksperimentides vajutasid kangi kõige järjekindlamalt siis, kui nad ei osanud ennustada, millal sellele tasu järgneb. Sarnane mudel on kasutusel hasartmängudes – inimene ei saa ise kontrollida, kas võit tuleb järgmise, kaheksanda või sajanda nupuvajutuse järel. Sedasorti ennustamatus tekitab tugeva seotuse ja käitumismustri, mida on raske murda.

„Käitume täpselt nagu katseloomad tema läbiviidud katsetes – kui vajutame „kangi“ ja sealt tuleb vahel midagi head, näiteks põnev uudis, meeldimine, sõnum, siis jäämegi seda kangi vajutama. Kas see on sõltuvus? Kliinilises mõttes me sõltuvust kohe diagnoosima ei rutta, kuigi käitumuslikud mustrid on identsed. See on vastupandamatu tung leevendada ärevust ja vältida igavust. Mõtlemine on raske tegevus, nutitelefon pakub aga pidevalt uudsust ja on ajule oluliselt mõnusam, kui näiteks raamatu lugemine,“ selgitab Kollo.

Kollo sõnul killustavad pidevad teavitused meie tähelepanu, igaüks nõuab ümberlülitust oma senisest tegevusest ja kulutab energiat. „Tulemuseks on päeva lõpus kogetav kurnatus, kuigi midagi füüsilist teinud ei ole. Taastumisvõime väheneb oluliselt, sest süvenemiseks ja puhkamiseks vajalik võrgustik ei hakka pideva aktivatsiooni tõttu tööle,“ selgitab ta.

Mis aitaks paremini taastuda? „Näiteks seadistage oma telefoniekraan mustvalgeks. Hallides toonides uudisvoog on neuroloogiliselt oluliselt vähem atraktiivne ja muutub igavaks,“ soovitab Mari Kollo.

Puhata saab, kui kuulata enda mõtteid ja tunda enda tundeid

Mari Kollo tuletab meelde, et vaimse tervise seisukohalt on oluline tööuudistest ja muust infovoost teadlikult eemalduda. „Piltlikult võttes on meie aju arenenud välja looduslikes tingimustes, kus iga krõbin ja liikuv objekt oli kas oht või söök. Praegu elame soojades tubades, kus lakkamatuid krõbinaid ja objekte tuleb mitte loodusest, vaid telefonist. See hoiab stressiolukordades aktiveeruvat närvisüsteemi pidevalt vaikselt töös, mobiliseerides meie keha kiireks tegutsemiseks ja kurnates lõpuks ka ära,“ selgitab ta.

„Selleks, et keha ja vaim tõesti puhata ning taastuda saaksid, on tarvis nendest krõbinatest ja objektidest vahepeal eemalduda. Kuulata enda mõtteid ja tunda enda tundeid, ilma et teiste inimeste elud, kriisid ja tööprobleemid ajule pidevalt signaale annaksid, et kuskil midagi toimub.“

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.