Uneapnoe käsitlus vähendab südamehaiguste riski

Uneapnoe on sage uneaegne hingamishäire, mille ravi on Eestis kättesaadav. Haigustunnuseid aga ei osata õigeaegselt avastada – uneapnoe on salakaval sündroom, kirjutab Confido kopsuarst ja unearst dr Erve Sõõru. 

Teadusuuringutes näidatakse järjest enam uneapnoe põhjuslikke seoseid südame-veresoonkonnahaiguste ja suhkurdiabeediga. Nende haiguste ühine riskitegur on rasvtõbi, kuid mitte ainult. On leitud, et just uneapnoe korral esinev vahelduv hapnikutaseme langus ehk intermiteeruv hüpokseemia ja muutused veresoonte seintes ehk endoteeli muutused suurendavad oluliselt südamehaigustesse haigestumise riski. Samas, uneapnoe õigeaegne avastamine ja efektiivne ravi võimaldavad saavutada nende haiguste efektiivsema ja stabiilsema ravitulemuse ning kõige tipuks vähendada ka haigestumist südamehaigustesse.

Obstruktiivne uneapnoe on tuntuim, kuid mitte ainus unehäire. Selle esinemissagedus elanikkonnas on seoses rasvumise epideemiaga kasvanud meestel 50%-ni ja naistel 23%-ni. Harvem esineb tsentraalset uneapnoed. Uneaegne hüpoventilatsiooni sündroom on Eestis aga täiesti aladiagnoositud. Sündroomi põhjused võivad olla erinevad: rasvtõbi, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, neuromuskulaarsed haigused ja muud probleemid, millega kopsude ventileerimine on halvenenud.

Kuidas mõjutavad uneaegsed hingamishäired tervist?

Kõik uneaeged hingamishäired põhjustavad vere hapnikutaseme langust, muutusi südame löögisageduses ja vererõhu väärtustes ning normaalse unemustri häirumist. Kaugemad tagajärjed on südame-veresoonkonnahaigused ja 2. tüüpi diabeet, kognitiivse funktsiooni ja elukvaliteedi langus ning enneaegne suremus. Muuhulgas seostatakse uneaegsetest hingamishäiretest tingitud päevast unisust ka töö- ja liiklusõnnetuste suurenenud riskiga.

Kes on kõige rohkem ohustatud?

Uneaegsete hingamishäirete riskitegureid on palju ja alati on soovitatav otsida häire tekkele põhjuslikku seost. Enam on ohustatud mehed, naised alates menopausist, rasedad III trimestril, rasvunud (KMI > 30 kg/m2) inimesed, ninahingamistakistuse ja näokolju iseärasustega patsiendid ja loomulikult norskajad.

Uneapnoe käsitlus vähendab südamehaiguste riski

Südamehaiguste ja ajuinsuldi käsitlusel soovitatakse nüüdsest välistada uneapnoe, et ennetada haigestumist, saavutada efektiivsem ja stabiilsem ravitulemus ning vähendada suremust.

Hüpertensiooniga (kõrgvererõhktõbi) kaasneb uneapnoe 30–50%-l juhtudest, ravimresistentsetel juhtudel kuni 80%-l. On leitud, et patsientidel on abi CPAP-ravist (kodune positiivrõhuravi), millega langeb öine süstoolne, keskmine ja diastoolne vererõhk 2–3 mm Hg  (pikemal CPAP-seadme kasutamisel on efekt suurem).

Südamepuudulikkuse korral on uneapnoe levimus 40–60%, enam esineb tsentraalset uneapnoed. Ravi sõltub hingamishäire tüübist ja südamepuudulikkuse raskusastmest (kasutusel on erinevad ravivõimalused).

Uneapnoed esineb kodade virvendusarütmia korral sageli, siinussõlme nõrkuse sündroomiga haigetest koguni 58%-l. On leitud, et CPAP-ravi vähendab esinemissagedust ja kalduvust kujuneda krooniliseks haiguseks ning kardioversiooni vajadust.

Müokardiinfarkti põdenud haigetest esineb uneapnoed koguni 48–65%-l juhtudest.

Insuldijärgne uneapnoe levimus on 57–71%! Uneapnoe on iseseisev insuldi riskitegur. Insulti põdenud haige uneapnoe ravi võib olla komplitseeritud patsiendi võimekuse tõttu aparatuuri käsitleda.

Sekundaarse pulmonaalhüpertensiooni korral on uneapnoe levimus 70–80%. On leitud, et CPAP-raviga saavutab kopsuarteris rõhu languse üle 5 mm Hg.

Uneapnoed soovitatakse välistada ja suunata uneuuringule haiged, kellel on diagnoositud: 

• ravimresistentne / halvasti raviga kontrollitud hüpertensioon,
• pulmonaalhüpertensioon,
• korduvad kodade virvendusarütmiad (anamneesis kardioversioon või ablatsioon).

Uneuuringule suunamist soovitatakse kaaluda järgmistel juhtudel: 

• südamepuudulikkus NYHA II–IV järgi,
• tahhü-bradü sündroom,
• siinussõlme nõrkuse sündroom,
• ventrikulaarne tahhükardia,
• südamehaiguse tõttu elustatud,

Ka 2. tüüpi suhkurdiabeediga haigete hulgas on uneapnoe levimus väga suur – 86%. On leitud kahepidiseid seoseid rasvumise ja 2. tüüpi suhkurdiabeedi ning kehva une vahel. Unepuudus mõjutab leptiini (söögiisu vähendav hormoon) ja greliini (söögiisu soodustav hormoon) taset. Päevane liigunisus suurendab diabeedi riski 56%. Pikemad lõunauinakud (üle 60 minuti) suurendavad nii diabeedi riski 46% kui ka metaboolse sündroomi tekkeriski. Seega soovitatakse 2. tüüpi suhkurdiabeediga patsiente uneapnoe suhtes uurida, et potentsiaalselt vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Uneuuringule soovitatakse suunata uneapnoe välistamiseks 2. tüüpi suhkurdiabeediga haige, kelle kehamassi indeks on suurem kui 35 (KMI > 35). Ka on mõistlik uurida uneapnoe suhtes bariaatrilise kirurgia läbinud patsiente, ja seda korduvalt. 

Uneaegsete hingamishäirete uuringud ja uneravi

Confidos viime läbi erinevaid uneuuringuid uneaegsete hingamishäirete ja muude unehäirete diagnostikaks. Diagnostika plaan selgub arsti vastuvõtul vestlusel. Peamiselt teeme ambulatoorset diagnostikat ja elektroodide komplekti valime vestluse käigus ilmnenud unekaebustele ning leiame parima viisi unehäire diagnostikaks. Kodus ja oma voodis magab iga inimene reeglina paremini kui kliinikus, seetõttu on ka ambulatoorselt läbi viidud uuringu tulemused arvestatavamad. Viimastel aastatel on ka aparatuuri oluliselt täiustatud ja käsitlemist vajavad unehäired leitakse kergemini üles. Uneuuringute läbivaatamist nimetatakse skoorimiseks ja seda tehakse kehtivate juhiste järgi. Uuringu- ja ravitulemused dokumenteeritakse ja ravi jälgitakse nüüdsest süsteemsemalt.

Praeguste teadmiste põhjal on oluline uneapnoed varakult avastada ja diagnoosida. Kuigi uneapnoed leitakse järjest sagedamini, on uneapnoe jätkuvalt aladiagnoositud, sest haigussümptomitega ollakse harjunud või jäävad need muude tervisemurede varju. Nüüdsest soovitatakse uneapnoed mitmete südamehaiguste, 2. tüüpi suhkurdiabeedi ja ajuinsuldi esinemisel koguni välistada. Uneapnoe diagnostika ja efektiivse ravitulemuse saavutamine võib olla aeganõudev protsess. Ravi eesmärk on une kui terviku parandamine ja selle kaudu patsiendi tervise parandamine ning tüsistuste vältimine. See, milliseks kujuneb uneaegsete hingamishäirete ravi, sõltub paljudest teguritest. Kasutusel on erinevad ravivõimalused ja hea ravitulemuse saavutamiseks toimib koostöö eri spetsialistidega. Sageli on just uneapnoe ravi alustamine võimalus kehakaalu langetamiseks või une parandamiseks.

Kas see artikkel oli kasulik?