Kõik, mida pead teadma tätoveeringutest ja nende eemaldamisest

Mida laseriga tätoveeringute eemaldamine õigupoolest tähendab? Laserravi arst dr Alexander Uskov selgitab, et tätoveerimisel kasutatav tint ei ole tegelikult ainult vedelik, vaid metalli ja kuiva tindi segu. „Tätoveering püsib nahal sellepärast, et tindi tükikesed naha sees on immuunsussüsteemi rakkudega võrreldes nii suured, et rakud ei jaksa segu lagundada. Immuunsussüsteemi rakkudele on üldiselt omane kõrvaldada meie kehast kõik, mis sinna ei kuulu. Piltlikult öeldes püüavad need rakud pidevalt tindiosakesi rünnata, aga ei jaksa. Laserkiir lööb tindiosakesed meie naha sees väiksemateks kildudeks. Nüüd jaksavad immuunsussüsteemi rakud tindiosakesed „ära süüa“. Laserprotseduuri korrates ja tindiosakesi järjest naha sees lõhkudes muutub tätoveering järk-järgult heledamas, kuni kaob,“ selgitab dr Uskov.

Niisiis on tätoveeringu eemaldamine pikem protsess ja seda ei saa teha ühe korraga. „Keskmiselt on tätoveeringu eemaldamiseks vaja teha 4–10 laserprotseduuri. Mõnikord eemaldatakse tätoveeringuid aga ka 1–2 protseduuriga,“ kinnitab dr Uskov. „See sõltub suuresti sellest, kus tätoveering asub, naha pigmendist ning sellest, missuguse laseriga neid eemaldatakse,“ ütleb ta. Protseduuride vahe peab kindlasti olema 1,5–3 kuud. „Mitte sellepärast, et nahk laseriga kokkupuutest paraneks, vaid just sellepärast, et tätoveeringu eemaldavad immuunsussüsteemi rakud, mitte laser, ja kehale peab andma aega rahulikult tegutseda, taastuda,“ rõhutab dr Uskov.

Veel sõltub tätoveeringu eemaldamine sellest, kas see on värviline või must-valge. Värvitätoveeringuid on keerulisem eemaldada, sest iga värvi jaoks on vaja erinevat laserilainepikkust. „Laserkiire jaoks on nahk justkui läbipaistev,“ selgitab dr Uskov. „Erinevad nanolainepikkused reageerivad erinevate värvitoonidega. Tihti kaob tume esimesena, punane teisena. Kõige raskem on rohelise ja kollase värviga. Valget ei ole kahjuks üldse võimalik kiirtega eemaldada, sest valge peegeldab valgust. Seda saab eemaldada ainult laserlihvimisega. See tähendab, et tätoveering eemaldatakse koos natukese nahaga ning patsiendil jääb üle vaid loota, et asemele kasvab uus nahk.“

Olles eemaldanud oma karjääri jooksul sadu tätoveeringuid, on dr Uskovi juurde jõudnud omajagu ka neid kliente, kelle nahk on armistunud. „Nagu iga raviprotseduuriga, nii kaasneb ka tätoveeringu eemaldamisega riske,“ ütleb ta. Üks levinumaid on, et tätoveeringu eemaldamiseks minnakse soodsaima hinnaga pakkuja juurde, ent iga kliinik ei suuda endale osta korralikke lasereid. Et kaasaegne laser võib maksta isegi 200 000 eurot, otsivad paljud tätoveerijad odavamaid alternatiive, mis ei suuda genereerida piisavalt kvaliteetset ja täpset laserkiirt ning põletavad seetõttu nahka. „Armistunud koes ei liigu immuunsussüsteemi rakud enam piisavalt hästi, mistõttu võtab kahjustatud nahalt tätoveeringu eemaldamine veel kauem aega, sest protseduuridevaheline aeg, mil immuunsusüüsteemi rakud nahas toimetavad, peab olema pikem. Sageli on sellistel juhtudel vaja teha ka rohkem seansse,“ räägib arst.

Dr Uskovi kogemus näitab, et hea tulemus ei sõltu siiski ainult väga heast ja kallist masinast. Vähemalt sama oluline on see, kuidas laseriga ümber käiakse. „Spetsialist peab olema kogenud, sest iga nahk on erinev. Vastasel korral oleks tulemus umbes sama, nagu siis, kui ulatada väga hea skalpell algajale kirurgile või väga head potid-pannid algajale kokale.“

Iga patsient on erinev ja kogenud spetsialist oskab patsiendi naha eripäradega arvestada. Kord eemaldas dr Uskov tätoveeringuid kaksikutelt naistelt. „Mõlemal oli sama tätoveering, mille tegi sama tätoveerija samal ajal. 20 a hiljem tahtsid nad neid eemaldada. Isegi identsete kaksikute puhul läks tätoveering ära erineva kiirusega – nende nahk reageeris samale protseduurile erinevalt,“ toob ta näite.

On kaks kindlat indikaatorit, mille järgi saab aru, kas lasereemalduse protseduur tehti õigesti või tuleks otsida abi mujalt.

Tätoveeringu eemaldamine on valus, sest laser lööb tindipigmendi naha sees katki ja see traumeerib nahka. Valus on ainult see moment, kui laserkiir tindi tükkideks lööb. Pärast protseduuri ei tohiks enam valus olla.

Paraku ei saa tätoveeringu eemaldamist ka eriti palju meeldivamaks teha. Dr Uskovi kogemus ütleb, et tuimestus sel puhul eriti ei aita. „Natuke aitab naha jahutamine. Kastuame selleks krüomasinat, mis genereerib õhku temperatuuriga -20 kraadi. See jahutab ja tuimestab, et nahk ei saaks kahjustada. Seda sama tehnoloogiat kasutatakse ka püsimeigi tegemisel.“ Paraku on aga ka krüomasin kallis seade, mida igas salongis ei ole.

Tätoveeringu eemaldamisega kaasnevaid riske saab ise maandada, kui valida hoolikalt spetsialisti, kelle kätesse ja kiirte alla oma naha usaldada. Arst reguleerib protseduuri jooksul nii laserkiire lainepikkust, võimsust kui diameetrit ja otsustab patsiendist, tema nahast ja tätoveeringust lähtuvalt selle üle, kuidas ta laseriga mööda nahka liigub. „Ei ole võimalik teha ühte protseduuri, mis sobiks kõikidele,“ on dr Uskov kindel.