Südamerohtu tuleb võtta parasjagu

Südamerohtu tuleb võtta parasjagu

Igapäevane südameaspiriin on paljudele arsti poolt soovitatud viis, kuidas trombide tekkimise ohtu ennetada, kirjutab Postimees Tervis. Uus teadusuuring tõi pakub välja, et doosi peaks määrama vastavalt patsiendi kehakaalule.     

Aspiriini minidoosi võetakse iga päev insuldi, infarkti ja muude aterosklerootiliste ehk arterite lubjastumisega seotud haiguste ennetamiseks. Südamearsti Margus Viigimaa sõnul vähendab see ajuinsuldi ja südameinfarkti riski lausa kolmandiku võrra ja on arteriaalsete trombide ennetamisel efektiivseim ravim.

Euroopas on kasutusel annus 75, 100 või 150 millirammi ning siiani kehtib seisukoht, et kõik annused on trombide ennetamisel võrdselt efektiivsed, seletas Viigimaa. Hiljuti mainekas teadusajakirjas The Lancet avaldatud uuring leiab aga, et väike doos mõjub kuni 70 kilogrammi kaaluvatele inimestele ning vastavalt kehakaalule tuleks annust kas suurendada või ka vähendada.    

«See uuring tekitas teadusmaailmas kõvasti vastukaja ja põhiliselt nähakse vajadust aspiriinidoosi osas veelgi täpsemaid uuringuid teha, et arstid oskaksid veelgi täpsemalt patsiendi kehakaalule vastavat doosi määrata,» sõnas südamearst. Praeguste teadmiste valguses peaksid üle 70 kilogrammi kaaluvad inimesed võtma 150-milligrammise doosi ja kergemad 75 milligrammi.

Tablettidel on omad riskid

Suurem doos on kahjulik maole ning võib tekitada kõrvetisi, ka mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid ning isegi verejookse. Ennetava aspiriinidoosi peab määrama arst ning soovitusi, et kindlast vanusest, näiteks 50. eluaastast, peaks kõik aspiriini võtma hakkama, Viigimaa ei poolda.

«Seda vajadust võib hinnata nii perearst kui ka südamearst. Aspiriin blokeerib trombotsüütide funktsiooni ja sellega trombi moodustumist, kuid samal ajal kahjustab see ka veresoone seina kaitsevõimet,» selgitas Viigimaa.

Umbes 20 protsenti inimestest ei talu hästi aspiriini põhjusel, et see muudab mao happelisemaks. Mao limaskesta kahjustuse oht on ka üks põhjus, miks aspiriinidoosi liialt kõrgele tõsta ei maksa ja seda niisama tarvitada ei tasu.

«Küsin tavaliselt inimestelt, kas nad saavad haput õuna süüa, šampust juua või hapukapsast süüa, ilma et kõhus kõrvetama hakkaks. Kui sellega on probleeme ja esineb kõrvetisi, siis ei ole ka aspiriin soovitatav, sest maoga seotud kaebused ja tüsistused tekivad kergemini,» rääkis Viigimaa. Sel puhul on olemas samasuguse toimega preparaadid, mis on retseptiravimid, ning arst saab need vajadusel välja kirjutada.

Neil, kel on olnud juba ajuinsult või südameinfarkt või mõni muu aterosklerootiline haigus, tuleb iga päev aspiriini võtta, sest selle positiivne kasu kaalub üle võimalikud kahjud, rääkis Viigimaa. Kui aga südame-veresoonkonna haigust või kõrget riski pole diagnoositud ja inimene tunneb ennast hästi, siis seda lihtsalt ennetuseks praegu võtta ei soovitata.

Teoreetiliselt on südamearsti sõnul parim võtta aspiriini üle päeva ning siis ka suurem doos. «Üle päeva võetud 150 milligrammi annab trombide ennetuses sama efekti kui iga päev võetud 75 milligrammi, kuid sealjuures taastuvad ka mingil määral veresoonte seinad. See ei ole kõigile patsientidele hea nõu, sest üle ühe päeva on rohu võtmine kerge ununema.

Veerandil aspiriin ei toimi

Aspiriin blokeerib ühe aine trombotsüütides, mis takistab trombide tekkimist ning vähendab seeläbi ajuinsulti ja südameinfarkti haigestumist.

«Trombotsüüdid «parandavad» veresoontesse tekkinud kahjustusi ning on kasulikud näiteks haava või vigastuse sulgemiseks. Lupjumine kahjustab veresoont sarnaselt mehaanilise vigastusega, kuid seestpoolt ning trombotsüüdid katsuvad neid kahjustusi parandada kokku kleepudes ja veresoone seinale kinnitudes, sulgedes sellega kahjuks südant või peaaju varustava arteri,» selgitas südamearst.

Trombi tekkimise risk väheneb, mis ei tähenda aga Viigimaa sõnul seda, et aspiriini võtmine täielikult vere hüübimist takistaks. «Inimene on erakordselt hästi verest tühjaks jooksmise eest kaitstud ning aspiriin mõjutab vaid hüübimise esimest faasi,» seletas Viigimaa.

Päris suurel hulgal inimestest, umbes 20–25 protsendil, aspiriin ei toimi. Seda saab uurida laboritingimustes patsiendi verest. Aspiriiniresistentsuse testi on võimalik teha Eesti suuremates laboratooriumides. «Üks kindel märguanne, et aspiriin avaldab mõju, on kergemini tekkivad sinikad, näiteks enda ära löömisel või igemete veritsus. Küll aga ei tähenda nende märkide puudumine, et aspiriin kindlasti ei toimi,» sõnas Viigimaa.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada