Toidud, kust saab D-vitamiini
Q-vitamiini saame näiteks lõhest.Kui suvel saab D-vitamiini ammutada päikesepaistest, siis aina pimenevate ilmadega tekib küsimus, kas üritada päikesevitamiini saada kätte toidust või peaks ikkagi tabletipurgi poole pöörduma.
Vitamiini D päevane vajadus täiskasvanutel on 10µg ja eakatel 20µg, ütleb Tervise arengu instituudi projektijuht, toitumisnõustaja Kristin Salupuu Postimehe terviseportaalile. Parimad d-vitamiini sisaldavad toidud on tema sõnul kala, maks ja (rikastatud) piimatooted, samuti leidub seda ka mõningal määral munades ja lihas.
Päevane kogus 10µg D vitamiini leidub:
- ligikaudu 20 grammis tursamaksas;
- ligikaudu 45 grammis kuumtöödeldud lõhes või räimes;
- ligikaudu 110 grammis kuumtöödeldud kohas;
- ligikaudu 1 liitris rikastatud maitsestamata jogurtis.
Tervise arengu instituudi kodulehe andmetel esineb D-vitamiini peamiselt loomset päritolu toitudes ning mitteomastuvas vormis ka mõnes seeneliigis.
D-vitamiini on vaja:
- kaltsiumi ja fosfori paremaks omastamiseks,
- soodustamaks luude ja hammaste arengut,
- vere hüübimise ja südametegevuse töö toetamiseks,
- infektsiooni- ja diabeediriski vähendamiseks.
D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteomalaatsiat ehk luude pehmenemise ning osteoporoosi ehk luude hõrenemise teket. Suvekuudel piisab, kui päike paistab näole ja käsivartele 6–8 minutit 2–3 korda nädalas, et heleda nahapigmentatsiooniga inimesed saaksid hinnanguliselt 5–10 μg vitamiin D päevas. Tumeda nahapigmentatsiooniga inimestel tuleks päikese käes viibida 10–15 minutit päevas.
Suured D-vitamiini kogused toidulisanditest on toksilised ja võivad viia kaltsiumi taseme veres on üle normi ja neerupuudulikkuseni. Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel.
Lisa kommentaar