Toidutalumatus või allergia? Kuidas teha vahet?

Toidutalumatus või allergia? Kuidas teha vahet?

Kui toiduallergia puhul võib juba väga väike kogus allergeenset toitu kutsuda esile tugeva reaktsiooni, siis toidutalumatuse puhul ei pruugi see nii olla. Mõned sümptomid on aga sarnased nii toiduallergia kui toidutalumatuse puhul. Seetõttu võib allergia ekslikult segi minna talumatusega.

Toiduallergia

Kõige enam toiduallergiat tekitavate toiduainete hulka arvatakse maapähkel, koorikloomad, munavalge, sojauba ja kala. Euroopa Liidu andmete kohaselt lastel enam piim ja muna.

Organismi reaktsioon toiduallergia puhul on väga individuaalne. Toiduallergia enamlevinud sümptomid on iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus, naha punetus ja lööve, ekseem, neelamisraskused, hingamisraskused (astma), huulte, keele, suu limaskesta sügelus ja turse. Siiski praeguste teadmiste kohaselt atoopilise ekseemi põhjusena leitakse toiduallergeene harva. Toiduallergia raskeimaks haigusnähuks võib olla anafülaktiline šokk. Vanusega võib organismi reaktsioon toiduallergeenidele muutuda ja kaduda. Kui väikelapsel esinevad nahanähud ja seedetrakti häired, võib vanuse kasvades neil inimestel tekkida allergia hoopis sissehingatavate allergeenide (nt loomakarvad, tolmulestad, õietolm) suhtes. Samuti hakkab organism erinevatele toiduainetele teistmoodi reageerima: munale või lehmapiimale näiteks nahalööbega, kalale aga astmaatilise reaktsiooniga jne.

Mõned toiduallergia ja toidutalumatuse sümptomid on sarnased. Seetõttu võib allergia ekslikult segi minna talumatusega.

Meditsiinilaboris on võimalik veeniverest määrata toiduainete vastaseid IgE antikehasid, mida allergiku organism hakkab tootma arvates ekslikult, et tegemist on kahjuliku ainega. Lõpliku diagnoosi toiduallergiale kinnitab allergoloog (vaata siit).

Toidutalumatus

Toidutalumatus on nagu toiduallergiagi organismi reaktsioon mingi kindla toiduaine suhtes. Erinevalt toiduallergiast, mille kutsub esile häire immuunsüsteemis, on toidutalumatuse põhjused väga erineva päritoluga ja mõnikord jääb põhjus ka ebaselgeks.

Tihti on toiduallergia ja toidutalumatuse sümptomid sarnased. Toidutalumatust ei osata sageli seostada sümptomitega nagu väsimus, ärevus, peavalu, seedehäired, nohu, nahaprobleemid, käitumishäired, halb hingeõhk, astma, soole ärritussündroom, kõrge vererõhk, ülekaalulisus, hüperaktiivsus, migreen, puhitused, ekseem jt. Lisaks on leitud seoseid toidutalumatuse, psühholoogiliste ja emotsionaalsete probleemide tekke vahel.

Kui toiduallergia puhul võib juba väga väike kogus allergeenset toiduainet kutsuda esile tugeva reaktsiooni, siis toidutalumatuse avaldumise raskus on seotud söödud kogustega. Mõningast kogust võib organism taluda ja alles suurem kogus tekitab seedesüsteemis probleeme ja talumatuse sümptomeid.

Toidutalumatuse sümptomid ei ole sageli nii tugevad kui toiduallergia esinemisel, kuid talumatus võib kujuneda raskeks ja pikaaegselt kulgevaks haiguseks. Talumatuse erinevate variantide puhul on enamlevinumateks sümptomiteks kõhuvalud, puhitused, gaasid, kõhukrambid, peavalud jm. Kui toiduallergiat võivad põhjustada paljud toiduained, siis talumatust põhjustavad kõige sagedamini piimasaadused ning gluteeni (nisu), fruktoosi, pärmi ja biogeenseid amiine (nt histamiini) sisaldavad toiduained.

Gluteenitalumatus

„Tsöliaakia ehk gluteensensitiivne enteropaatia (ehk teraviljatalumatus) on geneetilise eelsoodumusega peensoole limaskesta haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud toidud ja tooted. Teraviljades sisalduvate valkude (gluteen) toimel tekkiv reaktsioon tekitab peensoole limaskestas kroonilise põletiku, mille tagajärjeks on soolehattude kahjustus ja sageli ka nende kadumine (atroofia),“ selgitab gluteenitalumatuse tagamaid meditsiinilabori SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann.

Kahjustunud limaskesta tõttu tekivad peensooles oluliste toitainete (valgud, lipiidid, süsivesikud), vitamiinide, mineraalainete imendumishäired ja nende vaegus organismis. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist.

Tsöliaakia võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini tekib 6-st elukuust kuni 2 aastani (58-77% juhtudest) ja 20 – 40 eluaasta vahel. Diagnoosimata kaua kestnud haigus väikelastel põhjustab raskeid seedehäireid, kasvu- ja arengupeetust. Selleks on oluline teha test, kui tekib kahtlus ja  positiivsuse korral tuleb pöörduda raviarsti poole. Üle  kahe aasta vanustel on tsöliaakia diagnoosimiseks analüüsid: koe transglutaminaasi vastaste IgA antikehade ja immuunoglobuliin A määramine. Alla kaheaastastel väikelastel on oluline määrata lisaks deamideeritud gliadiinivastaseid IgA ja IgG antikehi.

Kui inimene planeerib pidama hakata gluteenivaba dieeti, on oluline eelnevalt teha vereanalüüsid ja saada arstilt kinnitus, et ta põeb tsöliaakiat. Alles siis peab pidama ranget gluteenivaba dieeti, mis selle haiguse korral on raviviisiks. Dieedi koostamisel on vajalik konsulteerida arsti ja soovi korral ka toitumisnõustajaga. Vastasel juhul on oht jätta organism ilma mõnest vajalikust toitainest või vitamiinist.

Laktoositalumatus

„Sagedane laktoositalumatuse põhjus on hüpolaktaasiast tingitud piimasuhkru imendumishäire, mis on kõige olulisem piima talumatuse põhjus täiskasvanutel. Ensüüm laktaasi vähenenud aktiivsuse tõttu peensooles jääb osa piimasuhkrut ehk laktoosi lõhustamata ja imendumata ning see võib põhjustada kõhuvaevusi (puhitust, rohket gaaside eritumist, kõhu korisemist kõhulahtisust ja -valu),“ räägib dr Glükmann hüpolaktaasiast ehk piimatalumatusest.

Laktaasi abil lagundatakse laktoos soolestikus glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Laktaasi puudulikkuse korral ei lagundata laktoosi täielikult, mille tõttu satub imendumata laktoos peale piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora abil see lagundatakse. Tekkivad gaasid ning happed ärritavad soolestikku ning kutsuvad esile ebamugavustunde. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust, -puhitusest kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Laktoositalumatus pole alati täielik – paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu. Hüpolaktaasia võib olla primaarne või sekundaarne.

Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav häire, mis sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Neil inimestel on laktaasi produktsiooni kodeeriv geen “sisse lülitatud” ainult esimestel eluaastatel. Pärast seda laktaasi tase langeb ja koos sellega väheneb võime seedida suurt kogust piima. Tavaliselt säilib laktaasi aktiivsusest 50–70%. See on kõige levinum laktoositalumatuse tüüp. Eestis esineb primaarset laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast. Haigus ei ole ravitav, kuid sümptomeid on võimalik ära hoida õige toitumisega.

Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest või gastrointestinaalsetest haigustest nagu tsöliaakia, Crohn’i tõbi, ärritatud soole sündroom ja teistest haigustest. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.

Arst toob veel välja, et nii gluteeni- kui laktoositalumatuse esinemisel võivad mõned haigustunnused olla üsna sarnased. Seetõttu on laboriarstid kokku pannud laktoosi- ja gluteenitalumatuse paketi, mis võimaldab väljaselgitada talumatuste esinemist.

„Laktoosi taluvuse testimiseks tuleks varuda vähemalt 1h. Testimiseks peab patsient jooma laktoosi lahust ja kogu protseduuri jooksul võetakse veeniverd kolm korda. Kindlasti peaks enne testimist olema vähemalt 12h söömata-joomata,“ konsulteerib laboriarst.

Teised talumatused
Lisaks võib toidutalumatuse põhjuseks olla veresoonte ja kudede seisundit mõjutavad keemilised ühendid histamiin ja türamiin. Histamiini leidub punases veinis, tomatis, spinatis,  tuunikalas, lõhes, sealihas ja -maksas, konserveerituna  liha- ja kalatoodetes, hapendatud toitudes, kiivis, vaarikas, papaias, banaanis, tsitruselistes, kakaos/šokolaadis. Inimesed, kelle organism ei seedi trehaloosi ehk seenesuhkrut, ei talu seeni.  
Toidutalumatuse põhjuseks võib olla ka mõne ensüümi puudus või vähesus organismis, mille põhjus on geneetiline. Näiteks Aasias, sealhulgas Hiinas on elanikkonna hulgas levinud ensüümi alkoholdehüdrogenaasi puudulikkus ja seetõttu ei kannata paljud hiinlased, jaapanlased jt alkoholi.

Märka sümptomeid ja testi

Toiduallergia esinemissagedus Eestis on viimastel aastatel tõusnud - lapseeas esineb toiduallergiat umbes 10% ja täiskasvanutel 5%.

Lapseea allergia enamasti möödub, kuid selle esinemisel on avastamiseks oluline teha õigeid analüüse ja saada õiget ravi. Ka täiskasvanutel on oluline teada ja märgata erinevate allergiate sümptomeid ja end kahtluse korral testida (tutvu erinevate tervisepakettidega ja vaata lähemalt SYNLABi patsiendiportaalist).


Artikli valmimist toetas meditsiinilabor SYNLAB Eesti.


Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada